Paljude inimeste koolipõlves kujunenud kujutlus keskajast kui kultuuri allakäigu ja vaimupimeduse perioodist on mitmeti ühekülgne ja kohati koguni väär. Inimkonna ajaloos ei tähendanud keskaeg sugugi arengu peatumist, veel vähem tagasiminekut. See pikk ajajärk andis paljugi uut tootmise, olustiku ja kultuuri arengule. Raamatus käsitlemist leidvatel sajanditel kujunesid Lääne-Euroopas välja kõrgemat haridust andvad ülikoolid, ilmus uus maailmapilt, tekkisid eeldused suurteks maadeavastusteks, võeti käsutusele paber ja levis kirjaos-kus. Hobuseid hakati rakendama rangide abil, õpiti väetama põlde, valmistama tulivett ja mängima jalgpalli. Rõivastuses ilmusid sukkpüksid meestel ja seelik naistel, kindad ja nööbid ja paljugi muud. Inimeste huvi vaatemängude vastu rahuldasid suured vabaõhuetendused ? müsteeriumid ja rüütliturniirid. Nendest ja teistestki kultuuri- ning olustikku puutuvatest seikadest on käesolevate kaante vahel juttu.
Raamatus jutustatakse materiaalse ja vaimse kultuuri arengust keskajal, iseloomustatakse keskaegset teadust, haridust, kasvatust, antakse pilte feodaalide, talupoegade ja linlaste elust ning olustikust.
Raamat on määratud üldharisukooli keskmiste ja vanemate klasside õpilastele ning aitab avardada nende ajalooalast silmaringi.
Sisu:
1. Tootmise ja tehnika areng
2. Keskaegne maailmapilt ja katoliku kirik
3. Feodaalid ja rüütliväed
4. Keskaegne linn ja linnaelu
5. Keskaegsest olustikust
6. Keskaegne kasvatus, kool ja ülikool
7. Keskaegne teater
