Ühel õhtul hülgab mees oma armastatu lausega: "Ma ei taha kirge." See paneb kolmekümne nelja aastase naise mõtisklema olulistest meestest oma elus, ja ta taipab, et ei ole kunagi koos elanud ühegi teise mehega peale oma isa, kes on alati olnud talle väga lähedane. Kaks väga erinevat kirge ühe naise südames. Üks on intensiivne suhe armastatuga, keda ta kohtas mõne kuu eest, ja teine isaga, kes on alati olnud tütrele toeks. Mõlemad lood põimuvad, nii et tekib kahtlus, kas üks ei takista teist. Kas armastus, mida naine tunneb isa vastu, takistab tal armuda ja armastada teist meest?
