Konstantin Konik oli kuulus kirurg ning teenekas Tartu Ülikooli arstiteaduskonna dekaan (1920-1931). Ta kuulus Konstantin Pätsi ja Jüri Vilmsi kõrval kolmanda liikmena Eestimaa Päästmise Komiteesse. Nemad kuulutasid 1918.aasta veebruaris välja Eesti Vabariigi ja panid nii aluse nüüd juba üheksakümneaastaseks saanud omariiklusele.
Konstantin Konikul oli elus palju õnne: ta pääses tervelt Vene-Jaapani sõjast ega nakatunud pikkadel haiglatööaastatel mõnda raskesse haigusse. Tal oli õnn jääda ellu Eesti Vabadussõja lõpu aegses tüüfuseepideemias. Tal oli õnn saavutada mitmes valdkonnas silmapaistvaid tulemusi ning lahkuda siit ilmast enne Eesti Vabariigi hukku teadmisega, et tema alustatud ja tehtud tööd jätkatakse vääriliselt.
