Maalikunstnik Joann Saarniit s?¼ndis Eestis 1909. a.
A. 1941. saadeti ta mobiliseerituna N. Liitu, kus sattus Siberisse Novo-Nasselniki t?¶?¶laagrisse. Loobudes a. 1942 ENSV valitsuse kutsest osa v?µtta kunstiansambli t?¶?¶st Jaroslavis, valis J. Saarniit s?µjav?¤kke astumise v?µimaluse, lootes nii kodumaale p?¤?¤seda. Kuuludes Eesti Laskurkorpuse koosseisu ta p?µgeneski rindel sakslaste poolele, kuid j?¤i seejuures punaarmee r?µngasse. Tabamisele j?¤rgnes rindekohus. Ta m?¤?¤rati mahalaskmisele, kuid see karistus muudeti 15-aastaseks sunnit?¶?¶ks. Smolenski raudteel?µigus ?µnnestus J. Saarniidul siiski sakslaste poolele p?µgeneda. J?¤rgnesid s?µjav?¤elaagrite koledused Poolas. Sealt p?¤?¤senud, pettus ta olukorrast sakslaste poolt okupeeritud kodumaal ja siirdus salaja Soome, hiljem p?µgenikevooluga Rootsi. Stockholmis p?¼hendus J. Saarniit t?¤ie andumusega ja j?µuga maalimisele, k?¤sitledes peamiselt Teise maailmas?µja aineid, ennek?µike antikommunistlikke teemasid. A. 1948 korraldas ta Gr?¶na Paletteni galeriis Sockholmis esimese sellenimelise kunstin?¤ituse maailmas.
Ajastu kritiseerijana on J. Saarniit kulutanud palju v?¤rvi ja rohkelt l?µuendit nende vastu, kes p?¼?¼avad kanoniseerida materialismi ja aheldada kaasinimeste vabadust ning loomingut. Nii nagu J. Saarniit on paljastanud kujutavkunstnikuna N?µukogude Liidu režiimi t?µelist n?¤gu, mille taga varitseb vaimne allak?¤ik ja isiksuse h?¤vitamine, nii teeb ta seda ka sulemehena k?¤esoleva raamatu veergudel.
