Kes maailma m?µista tahab, peab tundma selle ajalugu; need, kes ajalehti loevad v?µi teleuudiseid vaatavad, taipavad seda peagi. Kes suudaks aru saada L?¤his-Ida konfliktist, teadmata juudi v?µi palestiina rahva ajalugu? Kes m?µistaks olukorda Aafrika kontinendil, tundmata kolonialismi ajalugu? K?¤esolev raamat p?¼?¼ab anda p?µgusa ?¼levaate maailma ajaloost. Juttu tuleb vaid k?µige olulisematest s?¼ndmustest, isikutest ning suundumustest, ja seda nii l?¼hidalt, et ### pidasin end m?µnikord isegi liiga julgeks. Aga kuna ma tean, et ajalugu k?µigis oma peensustes ning ?¼ksikasjades on arusaadav vaid sellele, kel on ajaloost terviklik ?¼levaade, pean niisugust ajalooraamatut siiski vajalikuks. Kui mingi teema kedagi eriti huvitab, v?µib ta ju hiljem seda ise p?µhjalikumalt uurida. Arvatavasti ongi t?¤nap?¤eva ajaloo?µpetuse probleem selles, et terviklik ?¼levaade ajaloost saadakse alles kooliaja l?µpuks. Ehk aitab see raamat olukorrast v?¤ljap?¤?¤su leida ja kooli ajaloo?µpetust t?¤iendada. Asendada ta seda ei suuda ega tahagi. Raamatu 49 peat?¼kis k?¤sitletakse eelk?µige rahvaste ja riikide poliitilist ajalugu. Ent p?¼?¼takse r?¤?¤kida ka tavainimestest ja nende sageli mitte sugugi tavalisest elust. On saanud kombeks unustada, et nemadki on teinud ajalugu. Ja veel ?¼hele asjaolule pean juhtima t?¤helepanu: paratamatult on siin tegemist Saksamaa seisukohast vaadatud ajalooga, mis on kirja pandud saksa lugeja jaoks, sest teisiti poleks see ?¼ldse m?µeldav. N?¤iteks Prantsuse v?µi Poola ajaloolane, nimetades kaht meie k?µige l?¤hemat naabrit, valiks hoopis teise vaatenurga, peaks silmas teisi lugejaid ja r?µhutaks muid asju. R?¤?¤kimata Hiina, Brasiilia v?µi Keenia autoritest. Loodan siiski, et olen k?µigi raamatus
k?¤sitletud rahvaste ja inimeste vastu olnud ?µiglane.
P?¼?¼dsin seda k?¼ll k?µigest v?¤est.
Winterlingen, jaanuar 2002
Manfred Mai
