Aastal 2006 so?itsin kuueks kuuks Berliini disainipraktikale. Linna muretu, kosmopoliitne o?hustik sobis mulle ha?sti ja poolest aastast sai sujuvalt kaheksa.
Pa?rast mitmeid kolimisi leidsin omale kodu Kreuzbergi linnaosas, kus pesitsevad paljud kunstnikud, tudengid ja ka tu?rgi kogukonna esindajad. Koos saksa so?braga asutasime va?ikese graafilise disaini bu?roo.
Politiseerusin, vo?tsin omaks o?komo?tlemise ja jalgratta ning ja?tsin liha. Tundsin end koduselt linnas, mis ei panusta turismivoldikutes ajaloole, olgugi et kunagine lo?henemine idaks ja la?a?neks linna kaootilises arhitektuuris end aktiivselt meenutab. Lasin end nakatada Euroopa peopealinna lustlikust meeleolust ja va?sisin sellest. So?brunesin uustulnukate ja po?liste berliinlastega, endiste skvottijate, anarhistide ja grafitikunstnikega, ko?igi nendega, kes kujundasid u?heksaku?mnendate alul Berliini uue kuvandi ? vaba, loomingulise, inspireeriva ja jo?ukohase ko?igile.
Jaana Davidjants
