Ricardo Paima, ,,pärimusena" (tradiciõn) tuntud kirjandus-žanri looja, sündis ja suri Limas. Tema teekonda siin maailmas raamivad kuupäevad 7. veebruar 1833 ja 6. oktoober 1919, mille vahele mahub kaheksakümmend kuus aastat viljakat ja hästi elatud elu.
Tulevane kirjanik tuli ilmale majanduslike võimaluste poolest üsna tagasihoidlikus pealinna kreooliperekonnas ja ajaloolistes oludes, mis suuresti annavad võtme tema loomingu mõistmiseks. Ta sündis üheksa aastat pärast seda, kui Ayacucho lahing (1824) oli põrmustanud Hispaania võimu Lõuna-Ameerikas ja kui Limas ikka veel pulbitses rohkesti asekuningriigi-aegset vaimu, mis kähe ja poole sajandi jooksul oli jätnud linnale oma pitseri. Õpingu-ja noorusaastail mõjutas Paimat äärmiselt vabameelne romantism. Peruu ja Ladina-Arneerika kirjandusringkondades oli see toona väga moes, kuna selles kajastus põlglik hoiak türannia suhtes, mida esindas klassitsism.
Seitsmeteistkümneaastase noorukina kirjutas Paima teatrile ,,kolm ebardlikku tükki" pealkirjadega ,,Timuka õde" (La her-mana del verdugo), ,,Surm või vabadus" (La muerte o la libertad) ja ,,Rodil". Viimane sai populaarseks poliitilise kriitika tõttu, mis ei olnud suunatud selleks ajaks juba surnud nimikangelase, vaid kehtiva võimu vastu; see ümbritses noort kirjameest oreooliga, mille sära kasvas etenduse keelustamise tagajärjel, sest nõuti teatud värsside väljajätmist, mida Paima ei teinud. Brigaadi-kindral Rodil oli Hispaania väejuht, kes pärast Ayacucho lahin-gutki keeldus tunnustamast Peruu iseseisvust ja pani vastu Callao hindluses ,,Real Felipe" 1826. aastani, mil ta lahkus sealt mitte kui võidetu, vaid kui ohvitser, minnes sõjaväeliste auavalduste saatel otse laevale, mis viis ta Hispaaniasse. Autor jutustab, et ta sooritas neile kehvadele draamadele autodafee, ja lõpetab: ,,Võtku Issand minu süükoorma kõrgendamisel arvesse minu kahetsuse siirust ja avameelsust, millega pihin urbi et orbi oma surmapattu kirjanduse vastu", ning lubab edaspidi vältida retsidiivi", nagu ta vanemas eas ? olles põhimõtetelt liberaal, kelleks jäi kogu elu ? ei sekkunud ka poliitikasse, mida noorusaastail oli lühemat aega harrastanud, ja andis alati nõu, et see, kes tahab elada kaua ja õnnelikult, hoidugu poliitikast eemale.
Oma elu pühendas Ricardo Paima täielikult kirjandusele ja kultuurile, olgu siis poeedi ja dramaturgina alguses või hiljem ajakirjanikuna, ajaloolasena ? ehkki tal puudus vastav diplom ?, pärimuskirjanikuna, Rahvusraamatukogu (Biblioteca Nacional^ direktorina ja keeleakadeemikuna, kuuludes Peruu filiaali liikmena Madridi Kuninglikku Keeleakadeemiasse (Real Academia de la Lengua,). Tema armastatuim ja südamelähedasim tegevus oli jmt Rahvusraamatukogu direktori töö, mis kestis kakskümmend üheksa aastat, hõlmates ajavahemikku 1883? 7972. Teatavasti sai Peruu 1881. aastal Salpeetrisõjas lüüa ja Tšiili väed okupeerisid Lima. Mitme päeva jooksul rüüstati linna ja ohvriks langes ka Rahvusraamatukogu, mis röövimise ja süütamise tagajärjel kaotas oma hindamatud raamatute ja ürikute kollektsioonid, mida oli sajandeid hoitud. See, mida ei veetud Tšiilisse, müüdi võileivahinna, eest pakke paber iks. Säärases olukorras andis vabariigi president Ricardo Paimale määratu ulatusega ülesande ? taastada raamatukogu, ja Paimast sai ,,kerjusbibliotekaar". 30. novembril 1883 dateeritud kirjas, mille ta saatis entsüklopeedilise haardega nimekale hispaania kirjandusteadlasele Marcelino Menendez y Pelayole, on lõik: ,,Seega siis pöördub kerjusbibliotekaar kuulsa literaadi poole palvega, et too saadaks almusena oma teoseid ja laiendaks heategevust veelgi, paludes ka oma kõrgestiharitud kolleegidelt Ajalooakadeemias ja Keeleakadeemias toetust vaimuvalgust levitavale asutusele, mis on usaldatud pigem minu entusiasmi ja visaduse kui minu tagasihoidlike võimete hoolde." Hispaaniast ja Ladina-Ameerikast voolas kokku raamatuid, mis teatud määral leevendasid raamatukogu korvamatuid kaotusi.
Sugugi väiksema tähtsusega ei olnud Ricardo Paima energiline tegevus keeleakadeemiku ja lingvistina, uudissõnade tuletajana ja Peruu ning üldse Ladina-Ameerika olustikus sündinud mõis-tevastete registreerijana, kusjuures ta edendas ka nende lülitamisi kuningliku Akadeemia Sõnaraamatusse" fDiccionario de la Real Academia,), mis ilmub Hispaanias 1726. aastast alates. Viimane ülesanne ei olnud sugugi lihtne, arvestades paljude metropoli akadeemikute antipaatiat Ameerika keskkonnast pärit sõnade vastu ettekäändel, et ,Jiispaanias neid ei kasutata"' ? suhtumine, mis õnneks on ammu ületatud. Paima päevil ja nüüdisajalgi moodustame ju meie, ameeriklased, hispaania keele vahendusel väljenduvate inimeste enamuse. Peale ,Peruu pärimuste" hõlmab Ricardo Paima looming järgmisi teoseid: ,JJ.ma inkvisitsiooni annaalid" (Anales de la Inquisicion de Lima^, ,,Esseed" (Ensayos), „Artikleid ja luuletusi" (Articulos y versosj, ,,Kriitikaheietusi" (Parrafadas de criticaj ja ,Mitmesugust kirjavahetust, 1862?1917" (Miscelänea episto-lar).
,,Lima inkvisitsiooni annaalide" kohta kirjutab autor: ,,Selle teose koostamisel tärkas minu peas mõte hakata kirjutama pärimusi,"
,,Esseed" koosnevad järgmistest osadest: ,Minu aja boheemkond" (La bohemia de mi tiempoj; ,,Mälestusi Hispaaniast" (Recuerdos de Espana), mille autor jutustab oma reisist sellele maale seoses Ameerika avastamise neljasajanda aastapäeva tähistamisega, lastes lugeja silmade eest mööda libiseda ergu sulega jäädvustatud maastikupilte ja kuulsaid kaasaegseid; ,,Neologisme ja amerikanisme" (Neologismes y americanismosj, mille pealkiri iseenesest ütleb kõik; ja ,J^isa" (Apendicej, mille teema ühtib eelmainitu omaga.
,,Artiklite ja luuletuste" sisuks on rida biograafilisi visandeid mõlemat sugu esindavatest autori kaasaegsetest literaatidest nii Uues kui Vanas Maailmas, mõni tradiciõn-tüüpi jutt ja koguin algupärast luulet.
,,Kriitikaheietusi" sisaldab artikleid, milles autor mõtiskleb kirjanduse, rahvahariduse ja haldusaparaadi, ajalooküsimuste ja oma ajastu isikute üle, kusjuures tema huviorbiidist ei jää loomulikult välja ka lingvistiline aspekt, nagu nähtub alapealkirjadest ,,Grammatikaanlus" (Gramatiqueriaj ja ,,Kantselndi vääratusi" (Gazapos oficiales,).
Ent eelkõige avaldub kirjaniku kui žanri looja esileküündiv anne ,,Peruu pärimustes", mis on peruu rahvusliku ja ühtlasi ladinaameerika kirjanduse tähtteoseid ning mõistagi fundamentaalse tähendusega kogu hispaaniakeelses kultuuriareaalis, ja hoolimata mitmetest jäljendajatest, ei ole keegi selles kirjanduslügis suutnud Paimat varju jätta. Pärimuste arv ulatub peaaegu viiesajani. Alguses rühmitas autor need üheteistkümneks seeriaks, millistest esimene ilmus 1872 ja kümme ülejäänut järgemööda kuni aastani 1918, seega kokku neljakümne kuue aasta jooksul, viimane ainult aasta enne nende koostaja jäädavat lahkumist. 1919.
Parema jälgitavuse huvides on autori surma järgsetes väljaannetes arvestatud käsitletavate sündmuste kronoloogiat ning pärimused rühmitatud järgmiselt:
A. ,,Inkade- ja konkista-aegse Peruu pärimused" (Tradiciones del Peru incaico y de la conqmsta), (... ? 1533);
B. ,,Asekuningate-aegse Peruu pärimused" (Tradiciones del Peru de los virreyesj, (1533?1820), millel omakorda on kaks alajaotust: „Austria dünastia all" (Bajo los Austrias,), (1533? 1700) ja ,,Bourbonide dünastia aü" (Bajo los Borbones,), (1700? 1824), kusjuures need kaks moodustavad kõige arvukama rühmituse;
C. ,,lseseisva Peruu pärimused" (Tradiciones del Peru inde-pendiente;, (1821?1830);
D. ,,Vabariikliku Peruu pärimused" (Tradiciones del Peru republicano;, (1833?18..);
E. ,,Muud pärimused" fOtras tradicionesj, kuhu kuuluvad jutustused, mida sisu poolest ei saa ajaliselt klassifitseerida.
Mida arvab Ricardo Paima žanrist, mille ta algatas? Ta kirjutab: ,,Oma olemuselt ei ole pärimus muud kui üks kujusid, millesse võib end rüütada Ajalugu, kuid ilma viimasele iseloomulike karideta. Ajalugu peab sündmusi jutustama kuivalt, neid väljamõeldistega ilustamata, ja hindama toimunut filosoofilis-sotsiaalsest vaatepunktist, andes erapooletuid otsustusi ja pidades silmas üllaid eesmärke... Ajalugu, mis moonutab, jätab vahele või arvestab fakte vastavalt sellele, kas nad sobivad või kuidas sobivad, ja mis muganeb mingi koolkonna või erakonna vaimuga, ei vääri oma nime. Pärimuse piirid ei ole nii ahtad ega esitus tulvil ohte, siin on lubatud väikesele tõeterale ehitada terve loss. Pärimuskirjanik peab olema poeet ja unistaja. Ajaloolane on mõistuse-ja proosaliste reaalsuste inimene."
Nagu näeme, on pärimus ameerikalik kirjandusliik par excellence, ajaloo ja legendi segu, mistõttu seda on määratletud ka kui ajaloolist lühijuttu. Selles kost umb r Ismist varjundatud laastus ilmuvad, kaovad, vahelduvad maastikud ja inimesed, rahvalikud väljendid, kuulujutud, vanasõnad, sententsid, kohalikud keelendid, salmid ja autori endagi isik, kui selleks on paras kõht.
Paimat on püütud alahinnata ja heidetud talle ette väidetavalt regressiivset meelelaadi, mis ihalevat koloniaalminevikku. Ent ometi hoomab igaüks, kes loeb teda eelarvamusteta ja süvenenult, tema pärimusi vürtsitavat pila ja ilmselget kriitikat tolleaegsete institutsioonide ja vaimulaadi aadressil; samuti autori igatsust ja lootust, et kunagi saabub helgem aeg.,pärimused" ilmusid Limas ja enamik neist jutustab just selles linnas toimunud sündmustest. Oma esmase, pealinnapubliku juurest leidsid nad tee hispaania keelt kõneleva maailma kõikidele laius- ja pikkuskraadidele ja sealt edasi teistesse kultuurkeeltesse.
Ricardo Paima on meister sõnaseadmises ja keelekasutuses. Näiva lihtsuse varjus areneb komplitseeritud, üldiselt pikkadest mõttetihedatest ja sisukatest lausetest põimuv stiil, tema keel on rikas kujundeist, mis võivad osutuda autorile omases vaimus tõlkimatuks. Raskusi tekib juba institutsioonide, ametite, kultuurisituatsioonide, rahvusliku omapära avalduste, tundeväljenduste jms. eestindamisega, kuna need jäävad nii ruumiliselt kui ajaliselt kaugele praegusest Eesti kontekstist.
Et eesti lugeja võiks hõlpsamini sisse elada ,,Pärimuste" tegevusmaailma ja olukordadesse, lisame järgnevas põgusa ülevaate Peruu ajaloost.
------------------------------------------------------------------------------------------------------
Peruu poeedi, kriitiku, nimeka prosaisti ja ajaloolase Ricardo Paima (1833?1919) ,,Peruu pärimused" on elurõõmus ja värvikas panoraam Peruu kirevast ajaloost. Ajaloolise taustaga lood annavad kujuka pildi meile (veel) võõra maa kommetest ja tavadest ning parandavad nii mõnegi väärkujutluse.
Käesoleva raamatu ilmumine on mõeldud tähistama 500 aasta möödumist Ameerika avastamisest Kolumbuse poolt.
Mida arvab Ricardo Paima žanrist, mille ta algatas? ,,Oma olemuselt ei ole pärimus muud kui Uks kujusid, millesse võib end rüütada Ajalugu, kuid ilma viimasele iseloomulike karideta. Ajalugu peab sündmusi jutustama kuivalt, neid väljamõeldistega ilustamata ning pidama silmas üllaid eesmärke.,.. Ajalugu, mis moonutab, jätab vahele või arvestab fakte vastavalt sellele, kas nad sobivad või kuidas nad sobivad, ja mis muganeb mingi koolkonna või erakonna vaimuga, ei vääri oma nime. Pärimuse piirid ei ole nii ahtad ega esitus tulvil ohte, siin on lubatud väikesele
tõeterale ehitada terve loss. Pärimuskirjanik peab olema poeet ja unistaja. Ajaloolane on mõistuse- ja proosaliste reaalsuste inimene." Nagu näeme, on pärimus ameerikalik kirjanduslik par excellence, ajaloo ja legendi segu.
SISUKORD
Eessõna 5
INKADE JA KONKISTAAEGSE PERUU PÄRIMUSI
1. Imede koobas (La gruta de maravillas) 16
2. Palia-Huarcuna 17
3. Pedro de Candia 18
4. Maletavad inkad (Los Incas ajedrecistas) 22
ASEKUNINGATE AEGSE PERUU PÄRIMUSI
Austria dünastia all
5. Mees, kes maksis oma nahaga (El que pagö ei pato) 26
6. Enesetapjad kasiiked (Los caciques suicidas) 28
7. Kolm ajaloolist küsimust Pizarro kohta (Tres cuestiones histöricas
sobre Pizarro) 29
8. Francisco Pizarro maja (La casa de Francisco Pizarro) 34
9. Mägi, mülel on oma ajalugu (Un cerro que tiene historia) 36
10. Mantlirüütlid (Los cabaüeros de la capa) 39
11. Kiri Indiatest (Una carta de Indias) 51
12. Lõpe de Aguirre, Reetur (Lõpe de Aguirre, ei Traidor) 56
13. Andide Deemon (El Demonio de los Andes) 59
14. Peo järelroog (Los postres del festin) 67
15. Munkade loba! (iCosas de frailes!) 69
16. Cuzco kuninglik timukas (El verdugo real del Cuzco) 74
17. Alkaldi kõrvad (Las orejas del alcalde) 78
18. Võõra aia vili (La fruta del cercado ajeno) 83
19. Armastajad kuninga käsul (Los amantes de real orden) 87
20. Orjade vabastamine (Manumisiõn) 93
21. Kosjasobitaja asekuningas (Un virrey casamentero) 98
22. Kapten Zapata (El capitän Zapata) 101
23. Kõigevägevam pailaps (El ahijado de la Providencia) 104
24. Seeliku ja manto traditsioon (La tradiciön de la saya y
manto) 107
25. Tänuta jäänud vastutulek (La oficiosidad no agradecida) 110
26. Kuulus kirikuvanne (Una excomuniön famosa) 111
27. Hukatu tütar (La hija del ajusticiado) 116
28. Täideläinud ennustus (Un pronöstico cumplido) 117
29. Pealuude vargus (El robo de las calaveras) 121
30. Huarnanga klarissid (Las clarisas de Huamanga) 124
31. Kasiike uhkus (Orgullo de cacique) 126
32.- San Marcose Ülikooli kaitsepühak (El patronato de San Marcos) 128
33. Kirik kaitseb mind! (iA Iglesia me llamo!) 129
34. „Väike Käia" (El Peje chico) 134
35. Võtmega Nunn (La monja de la llave) 139
36. Oled pandud eesli selga, kannata rooskamist (Puesto en ei burro,
aguantar los azotes) 144
37. Ei ole halba heata (No hay mai que por bien no venga) 147
38. Peruu valitsused (Los gobiernos del Peru) 149
39. Liimataride mäss (Motln de limefias) 150
40. Tiigernaine (Mujer y tigre) 153
41. Meie esiisa Aadama naba (El ombligo de nuestro padre
Adän) 158
42. Paucarcolla alkald (El alcalde de Paucarcolla) 161
43. Sada ühe eest (Ciento por uno) 165
44. Sellest, kuidas oidoorid naist võtsid (De cbmo se casaban los
oidores) 169
45. Poeedist asekuninga seiklus (Una aventura del virrey-poela) 171
46. Meest sõnast (Al hombre, por la palabra) 176
47. San Francisco kloostri kahhelkivid (Los azulejos de San Fran
cisco) 178
48. Krahvinna pulber (Los polvos de la condesa) 183
49. Elu au eest (Una vida por una honra) 186
50. Vend Juan Kartmatu (Fray Juan Sin Miedo) 194
51. ,,Vaganaisele ja pühamehele kivimüür vahele" (,,Entre santa
y sant o, pared de calicanto") 196
52. Lima veevedajad (Los aguadores de Lima) 198
53. Kapuutsiga kummitus (El encapuchado) 201
54. Laycacota ülemkohtunik (El justicia mayor de Laycacota) 206
55. ,,Jooge, padre, see annab teile elu...!" (,,/Beba, padre, que le da
la vida!") 211
56. Kõrgest soost isand (Un senor de muchos pergaminos) 214
57. Surev Kristus (El Cristo de la Agonla) 219
58. Kohtusse kutsutu (La emplazada) 222
59. Emaarmastus (Amor de tnadre) 228
Bourbonide dünastia all
60. Hiirelõks (Una trumpa pära cazar ratones) 233
61. Elusalt surnud (Muerta e n vida) 236
62. Asekuninga sissesõit (Entrada de virrey) 240
63. Liimatari kapriis (Caprie/zo de limeha) 245
64. Koerapension (La pension del perro) 250
65. Aita hädalist, küsimata, kes ta on (Haz bien sin mirar a
quien) 252
66. Tujudega noorik (La nina del antojo) 255
67. Elunautija konversioon (Conversiön de un libertino) 258
68. Mogollõn 261
69. Reeturi karistamine (El castigo de un traidor) 264
70. Inkvisitsiooni vang (Un reo de Inquisicibn) 268
71. Väikese krahvinna lahutus (El divorcio de la condesita) 269
72. Margarita mõrsjasärk (La camisa de Margarita) 274
73. Pühitsemata hostia (Una hostia sin consagrar) 277
74. Õigustatud mõrv (Un asesinato justificado) 280
75. Ühe missa pärast (Por una misa) 282
76. Esimene härg (El primer toro) 283
77. Surnuist ärganu (El resucitado) 286
78. Kuradi järv (La laguna del diablo) 290
79. Piiskop ,,Chichenõ" (El obispo ,,Chichehö") 293
80. Tinta korregidoor (El corregidor de Tinta) 296
81. Timukas Pancho Sales (Pancho Sales, ei verdugo) 300
82. Pokri kõik see Kristus! (!A la cärcel todo Cristo!) 305
83. Manchay-Puito (£/ Manchay-Puito) 309
84. Garneel (Un camarön) 313
85. Süüdistav king (Un zapato acusador) 314
86. Suurrede nutunaine (La llorona del Viernes Santo) 317
87. Võsakuningas (El rey del monte) 322
88. Inocente Gavilän 328
ISESEISVA PERUU PÄRIMUSI
89. Rahvushümni saamislugu (La tradiciön del Himno Nacional) 331
90. Donja Rosa Campusano (Dona Rosa Campusano) 333
91. Maria Abascal 336
92. Päevadega ja pottidega võidame (Con aias ;y ollas venceremos) 341
93. ,La Protectora" ja ,,La Libertadora" (,,La Protectora" y ,,La
Libertadora") 346
94. Mürtsupiiga (Una moza de rompe y raja) 348
95. Päästev lause (Una f rase salvadora) 353
96. Jumalaema singid (Los jamones de la Madre de Dios) 355
97. Milleri needus (La maldicibn de Miller) 358
98. Leib, juust ja kaabe (Pan, queso y raspadura) 359
99. Kull või kiri? ( t'Cara o sello?) 367
100. ,,Vabastajanna" kiri (La carta de ,,La Libertadora") 368
101. Vabastaja kolm et cetera't (Las tres etceteras del Libertador) 372
J02. Boiivar ja kroonik Caiancha (Bollvar y ei cronista Calancha) 376
103. Üks eelmäng Achos (Un despejo en Acho) 380
104. Bolivari viimane lause (La iiltima {rase de Bollvar) 382
VABARIIKLIKU PERUU PÄRIMUSI
105. Leseke (La viudita) 384
106. Padre Oroz (El padre Oroz) 386
107. Marssal Castilla duell (El desafio del mariscal Castilla) 389
108. Donja Manuela Säenz (Dana Manuela Säenz) 392
109. Sigaretikarp (La cajetilla de cigarros) 396
110. Peruulaste ebausukommetest (Supersticiones de los peruanos) 397
LISAD
A. Kuidas lugeda nimesid 404
B. Vanu kaalu-, mõõdu- ja rahaühikuid 404
C. Ajaloolisi ja olustikulisi mõisteid 405
D. Peruu rahvustoite 406
E. Selgitusi 408
F. ,,Peruu pärimuste" geograafia 419
G. Isikunimesid 423
