Piirsalu k?¼la asub L?¤?¤nemaa idapiiril vastu Harjumaad. Suur osa k?¼la territooriumist j?¤?¤b metsa alla. Piirkond on h?µredalt asustatud, kuid maastikuliselt vaheldusrikas.
Vanemad kirjalikud teated piirkonnast p?¤rinevad XVI sajandist Fr. Stackelbergi vakuraamatust, kus kohtame nime Pirsell (Phirzal), mis ongi Piirsalu endine nimi. Samast ajast on ilmselt p?¤rit ka esimesed eesti keeles kirjapandud pikemad k?¤sikirjalised tekstid Kullamaa vakuraamatus. Seal on nimelt palvete ?«Meie Isa?», ?«Ole tervitatud, Maria?» ja usutunnistuse ?«Mina usun?» t?µlked. Palvete t?µlkijaks oli kohalik preester Johhannes Lelow, kes oli samal ajal Piirsalu koguduse hingekarjane.
Piirsalu m?µis eraldati Kuij?µe m?µisast 17.sajandil. 17. sajandil kuulus ajutiselt von Schreitenfeldi perekonnale. 17.sajandi l?µpul v?µttis Piirsalu m?µisa rendile A. v. Blancenhagen. 18. sajandi keskel l?¤ks m?µis von Schulmannide valdusesse. 3. m?¤rtsil 1794 s?µlmiti ostu-m?¼?¼gileping D. A. von Schulmanni ja Cornelius von zur M?¼hleni (s?¼nd. 1756 Tallinnas - surnud 1815 Piirsalus) vahel ning m?µis l?¤ks von zur M?¼hlenite k?¤tte. Piirsalu m?µisa juurde kuulus ka nn. abim?µis Annenhof (hilisem Annam?µisa k?¼la). M?µisa eest maksti 40 000 h?µberubla, lisaks 5500 rubla inventari eest. Piirsalu m?µis oli rikas metsade poolest ja t?¤nu rohkele k?¼ttematerjalile toodeti m?µisas isegi potast ning valmistati klaasi.
