Eesti Rahvusraamatukogu toimetiste allseeria Raamat ja aegˮ seitsmenda artiklikogumiku Pildikeel kirjakultuurisˮ fookuses on küsimus, kuidas suhestuvad visuaalne pilt ja kirjalik tekst. Kogumikust leiab 8 artiklit ning sissejuhatuse pildi ja sõna mõtestamisest Miikael-Aadam Lotmanilt.
Tiina Kala selgitab Tallinna dominiiklase David Sliperi konspekti näitel, milline roll oli piltkujutisel hiliskeskaegsete loogikatekstide mõtestamisel.
Ivar Leimus vaatleb kesk- ja varauusajal Liivimaal vermitud münte kui võimu sümboleid. Kristi Viiding võrdleb sõna- ja piltkujutise osatähtsust varauusaegses aadlikultuuris.
Inna Põltsam-Jürjo kirjutab 14.16. sajandist pärit Eesti koha- ja isikunimedest kui mälupiltidest. Aivar Põldvee artikkel avab luteriusu ühe tugevaima sümboli kuke kujutise - algupära.
Tiiu Reimo käsitleb Tallinna ja Tartu 17.18. sajandi pulmatrükiste näitel pilti kui kunstimaitse, perekondliku ja sotsiaalse staatuse peegeldajat.
Kristiina Savini artiklis kirjeldatakse 19. sajandi müürilehtede pildikeelt.
Tiina-Mall Kreemi 20. sajandi eksliibriseid analüüsivas artiklis avaldub kõiki kogumiku artikleid ühendav tõdemus pilti kätketud sõnum muutub ajas, sõltub selle vaataja haridusest ja elukogemusest.
