Eestis on viimase tosina aasta jooksul ilmunud ligi kakskümmend seeni käsitlevat teost, millest suur osa on raamatukauplustes juba läbi müüdud. Eestlaste seenehuvi pigem kosub, kui kõhnub. Mida pakub meile uus raamat sellist, mida juba ilmunuis kipub nappima? Pea kõigis meil avaldatud raamatuis on igast käsitletud seeneliigist üksnes üks või paar fotot mitme, mõnikord aga ainult 1-2 viljakehaga. Siinses seeneraamatus on umbes 255 liigi põhjalikud kujutised ja kirjeldused; enamikul fotodest on näidatud nii suurt liigisisest varieeruvust, et see nende äratundmist paremini võimaldab. Iga seenestaja teab, kui muutlik võib üks seeneliik olla. Iga liigi puhul on juttu ka ligidastest ja sarnastest, kuid mürgistest liikidest. Meil seni ilmunud raamatuist kipub nii mõneski ka trükikiri liiga väike olema, eriti hämarapoolses metsas või vanemale seenestajale. Uut raamatut on mugavam lugeda. Eestikeelsed seenenimed on mõnikord eri raamatuis erinevad. Siinses tõlketeoses on pea alati esikohale asetatud see, mis on kasutusel kõiki Eesti elusolendeid (taimed, loomad, seened) käsitlevas üldkättesaadavas veebi-andmebaasis eElurikkus (http://elurikkus.ut.ee). Uudseks kõigi meie seeneraamatute seas on ladinakeelsete nimetuste juures rõhulise silbi tähepealse kaldjoonekesega märkimine. Peamine on aga see, et see raamat esitab oma paljude fotodega tavalisest laiema pildi korjatud seente looduslikust muutlikkusest ja sellega suurendab nende õigesti määramise usaldatavust. Pelle Holmberg ja Hans Marklund on kaks Rootsi teaduse populariseerijat, kelle tuntuimast seeneraamatust on ilmunud korduvalt täiendatud kordustrükke. Erast Parmasto, 13. märtsil 2012 Tartus
