Rein Aun. Kes ta on ja kas teda peab mäletama? Kas Erki Noolt peabteadma? Kindlasti vastavad väga vähesed une pealt, kes oli AleksanderKlumberg-Kolmpere. Heino Lipp. Kedagi nendest ei pea me tundma.Midagi võiksime siiski teada, sest mitmekülgsust alati kõrgelt hindavateleeestlastele on kümnevõistlus eriline ala.
Klumberg võitis Eestileesimese kümnevõistluse olümpiamedali (pronks 1924 Pariisis), ReinAun tõi teise (hõbe 1964 Tokyos) ja Erki Nool kolmanda (kuld 2000Sydneys). Täiskomplekt olümpiamedaleid ühelt alalt. Pluss neljas kohtUno Palult (1956 Melbourneis). Pluss Heino Lipp, kes ei pääsenudspordisse mittepuutuvatel põhjustel kordagi rahvusvahelistele tiitlivõistlustele,kuigi oli pärast teist ilmasõda ehk isegi maailma parim.
See raamat räägib Eesti kergejõustikukuningast, kes valitses 1960.aastatel. Ta oli tugev ja lootustandev, aga olümpiamedalit ei oodanudtemalt ka kõige lähemad kaaslased. Ometi oli tema treener Fred Kudujuba neli aastat varem kirjutanud 19-aastasele värskele üliõpilaseletreeninguplaani, millesse oli jäädvustatud eesmärk ? võita nelja aastapärast olümpiakuld. Sellest jäi väga vähe puudu. Rein Aun näitasvarases nooruses, mis masti mees on liidriks tõusmas. Aga silma torkasta ka tegudega, mis arengut pärssisid või edasimineku koguni seiskasid.Elu tahab elamist, ütles Auna sõber, tõstmise olümpiavõitja Jaan Taltstolle aja kohta. Mõlemad võtsid elult, mis võtta annab. Talts võttisolümpiahõbeda ja järgmisel katsel kuldmedali. Aun võttis hõbeda jaläks favoriidina kulla järele, kuid sõbrale järele ei jõudnud.
Selles raamatukeses ei arva autor mitte midagi. Arvavad need,kes Rein Aunaga lähemalt kokku puutusid ? pereringis, poisipõlves,koolieas, ülikoolis, Eesti koondises, olümpiamängudel, pärasttippsportimist. Autor püstitas endale ülesande panna kogutud lausedsobima ja pildid kõnelema. Autoril oli huvitav, ta on väga tänulik ReinAuna omastele, lähedastele, sõpradele, treeningu- ja võistluskaaslastele? kõigile, kes raamatu valmimisele kaasa aitasid. Erilist tänumeelttunneb autor spordiajakirjaniku, spordiajaloolase ja statistiku Erlend Teemäe vastu, kelle uuritut ja jäädvustatut on siin palju.
Autor ei vaata mööda veel kolmest eesti mehest, kes Rein Aunaga võrreldavale tasemele jõudsid, kes enne, kes pärast. Kes tõestasid maailmale, et Eesti on kümnevõistlejate maa. Esimesed lühivormis peatükid on nende päralt.
Valeri Maksimov
5. oktoobril 2015 saanuks Rein Aun 75-aastaseks.Ta suri 54-aastasena 11. märtsil 1995. Suur meister on maetud Liiva kalmistule Tallinnas.
See raamat valmis tema 75. sünniaastapäevaks.
