Seitsmes rahukevad: [ romaan] [Lietota]

Pilved r?¤ndasid omasoodu, k?µrgepingetraadid undasid, p?µllut?¶?¶dele tekkisid uued kombainid, uued traktorid ja uued inimesed, p?¤?¤sukesed saabusid ja lahkusid, vaim ja m?µtteviis muutus.
Emal ei ole enam meeles rasket puudeveokelku ega hirmu, mida ta tundis metsade ees. Oma s?¼dames h?¤beneb ta kunagist elu, kuid tal ei ole seda millegi muuga asendada. Vanad fotod s?¤ilitavad kannatlikult tema noort n?¤gu otsekui asit?µendit olemas olnud p?¤evist.
Praegu ei tunneks ma teda ?¤ra, kui ma ei teaks, et see on minu ema. Uksekellad, liftid, elektrimootoritega veepumbad, telefonid ja tolmuimejad ei tekita temas v?¤himatki v?µ?µristust. Nahkribadega vildid ei saa enam tema prantsuse saabaste vastu.
Ta on palju unustanud.
Niisamuti ei tunneks ema mind, kui ta ei teaks, et see olen mina. Olen muutunud asit?µendiks t?¤nasest p?¤evast, mis undab t?¤navatel ja taeva all.
Selle m?¤rgid on ?µhus ja veres. See vahetab elektronkella ekraanil vaikselt numbreid ning teatab kiretult aja kulgemisest, selle aja, mis sisaldab luulet ja v?µimalusi p?¤?¤sta k?µik, mis p?¤?¤sta annab.

Teatud klassides kohustuslik kirjandus.