Taevas hahetas juba, kui Nikolai Tiuhkam?¤ele j?µudis.
Tiuhkam?¤e oli kummaline koht. See ei olnud hea koht, seda kohta austati, kunagi vist isegi kummardati, oli neidki, kes hoidsid sellest eemale. Keegi ei m?¤letanud enam, mille p?¤rast, aga niimoodi oli see alati olnud.
Tallinnas on sume augusti?µhtu ja Sara l?¤heb s?µpradega pidutsema. V?¤hem kui
nelik?¼mmend kaheksa tundi hiljem seisab ta Tiuhkam?¤el, madalal ja ilmetul k?¼nkal rohkem kui kahesaja kilomeetri kaugusel kodust.
Ta ei tea, mis on faunusbotaanika.
Ta ei ole kunagi kuulnud s?µna ?tiuhka?.
Ja otse loomulikult ei tea ta midagi juhtumist 1961. aastal, mil Tiuhkam?¤e jalamil sai seletamatutel asjaoludel surma noor mees.
Aga seda lugu teavadki v?¤ga v?¤hesed.
Ja need, kes teavad, ei r?¤?¤gi.
