Ärevuse käes kannatab igal aastal miljoneid inimesi ning hiljutine COVID-19 pandeemia tegi olukorra
veelgi hullemaks. Nii mõnigi arst kiirustab selle kurnava vaimse tervise häirega patsientide
abistamiseks retsepte välja kirjutama, kuid psühhiaater Ellen Vora väidab, et ärevuse ravimisel on
vaja keskenduda mitte üksnes ajule, vaid inimesele tervikuna.
Uusimatele teadusuuringutele ja doktor Vora kogemustele toetuv Ärevuse anatoomia õpetab,
kuidas meeleolusid kontrollida. Suur osa ärevusest saab alguse kehast, sageli on tegu mõne näiliselt
kahjutu füsioloogilise tasakaalutusega organismis, näiteks veresuhkru languse või unepuudusega.
Väikeste muudatustega toitumises ja elustiilis saab sedalaadi ärevust ennetada hõlpsamalt, kui
arvatagi oskame.
Iga ärevuse avaldumisviis ei pruugi olla patoloogiline, vaid see võib osutuda kompassiks, mis aitab
liikuda läbi elu ootamatuste. Sellisel puhul juhib ärevus tähelepanu asjaolule, et midagi on
tasakaalust väljas kehas, elus või ümbritsevas maailmas. Ärevuse anatoomias saadab doktor
Vora meid paranemisprotsessis, mille jooksul mõtestame ümber suhte ärevusega ning loome seeläbi
nauditavama ja täisväärtuslikuma elu.
See sample pages of the book
Biežāk uzdotie jautājumi par e-grāmatām