Ühe teenitult kuulsaima ulmeromaani autor Frank Herbert on kirjutanud ka teisi raamatuid, kuid teda teatakse eelkõige just Düüni ja selle järgede autorina. Düünis on kesksel kohal võimuvõitlus tähtedevahelisele impeeriumile kuuluval ... kõrbeplaneedil Arrakis. See planeet on ainus paik, kust saadakse ainet, mis on vajalik tähtedevahelistel lendudel ja annab selle tarvitajale psüühilised võimed ja pikaealisuse. Seega tähendab Arrakise valitsemine suurt võimu. Kui planeedi haldamine läheb Harkonneni Kojalt Atreidese Kojale, ei taha Harkonnenid sellega leppida ning jätavad lapseeas Paul Atreidese planeedi karmi loodusesse surema. Paul Atreides on aga midagi palju enamat kui lihtsalt ülikuvõsu ning sündmused ei hakka hargnema hoopiski Harkonnenide tahtmist mööda.Show more ...
Isegi vampiirid ei tohiks kunagi vaenlastega magadaVampiiriprintsess Alexia Fjodorovna on olnud juba 125 aastat mittesurnud, nii et sellest on juba üksjagu aega möödas, kui mõni mees tal pulsi taguma pani. Kuni ilmub Declan Black. Piisab ühest ... pilgust mehe pronksikarva kehale ja Alexiat põletab senitundmatu tuli. Siis aga avastab ta, et mees on draakoniisand, kes on tulnud kätte maksma oma vanemad tapnud vampiiridele. Ja võtma kristalli, mis kuuldavasti annab omanikule uskumatu väe.Alexial kästakse draakoniisandat piinata ja tappa. Kuid igal mõtlematul kohtumisel avastab Alexia, et teda valdab metsik kirg. Kirg, mille vastu võitleb ka Declan. Kas mees suudab seista vastu ihatulele, mille naine temas sütitab, ja säilitada südames kättemaksu? Või riskib ta kõigega, et kustutada põletavat kirge ja vampiir enda omaks teha?Show more ...
Ulmekirjanduse 7. suurmeister 1986. aastast Sir Arthur C. Clarke (19172008) ja moodsa briti ulme superstaar Stephen Baxter (1957) ühendasid 21. sajandi avakümnendil jõud, et luua ulmeromaanide triloogia, mis tõukus Clarkei ilmakuulsast teosest ... 2001: kosmoseodüsseia (2001: A Space Odyssey; 1968, ek. 1999), olles tolle originaalse romaanisarja teemasid edasi arendavaks omamoodi paralleeltsükliks.Tulnukrass Esmasündinud on tagasi. Paarkümmend aastat pärast puslemaailma Mir loomist ja päikesetormide läkitamist Maa suunas püüavad Esmasündinud taas hukutada inimtsivilisatsiooni, saates meile seekord kaela kvintpommi, mis suudab hävitada meie maailma aluseks olevat mateeriat.Kaks autorit jagavad nägemust tulevikust, kus tehnoloogia ja humanism arenevad käsikäes. Kui nende romaanide pöörastest teadusfantastilistest ideedest aimub vanameister Clarkei kätt, siis teoste hoogsast ja põnevast sündmustikust tunneb lugeja rohkem ära Stephen Baxteri käekirja.Tõlkija Jay Skaidrins. Kaanepilt Meelis Krošetskin. 374 lk. Orpheuse Raamatukogu.Show more ...
Jutukogu Draakonite isandad sisaldab Ameerika Ulmekirjanike Assotsiatsiooni 15. suurmeistri Jack Vancei (19162013) kolme kuulsaimat ja auhinnatuimat lühiromaani «Draakonite isandad», «Imetegijad» ning «Viimane linnus» (2 Hugot ja 1 Nebula). ... Vance, kes on tuntud oma lummava keelekasutuse poolest, kirjutas enamasti kummalistest galaktilistest ühiskondadest ja võõrapärastest kultuuridest planeetidel, mis olid sageli feodaalaega tagasi langenud ja kus tehnoloogia oli ümber nimetatud maagiaks.Jutus Draakonite isandad on ühele planeedile jõudnud inimesed suutnud alistada endale seal elavad draakonid. Kuid aastasadade pärast peavad nad omavahelise kemplemise katkestama, kui neid ründavad neist tehnoloogiliselt üle olevad draakonite järeltulijad, kes sõdimisel kasutavad orjastatud ja ajupestud inimesi.Tõlkinud Triin Loide ja Jaana Talja. Kaanepilt Liis Roden. Sari: Orpheuse raamatukogu. 296 lk.Show more ...
Briti kirjaniku J. G. Ballardi (1930 2009) jutukogu Neljamõõtmeline luupainaja (The 4-Dimensional Nightmare, 1963) sisaldab kaheksat põnevat, kaasakiskuvat ja veenvat ulmelugu, mis paistavad silma omapärase maailmanägemise ja huvitavate ideede ... poolest, millest nii mõnigi tundub kohati lausa praegusegi maailmas valitseva olukorra kohta käivat, mõjudes teatud viisil hoiatavalt.Lugu Aja aed räägib aiast, milles kasvavad lilled viivad noppimise korral aega pisut tagasi, nii et aias elavad mees ja naine suudavad aeda ründavate barbarite hordi igal õhtul pisut tagasi tõrjuda. Kuigi lilled vähenevad ja hord iga korraga järjest lähemale jõuab.Loos Vahitornid tunduvad äkki taevasse tekkinud vahitornid inimesi jälgivat, kuigi jälgijaid pole kunagi näha, ainult torne. Imelikul kombel paistab, et neid vahitorne märkab järk-järgult järjest vähem inimesi, kuni neid märkajaid on järel vaid üks.Liivast puur. Teadlaste eksiarvamuse tõttu Maale toodud Marsi liiv on põhjustanud katastroofi, toonud Maale viiruse, mille kandjate hulk on tasapisi otsa lõppemas paar viimast ei soovi veel unustada, mis on toimunud, põgenedes hirmuäratavate tagaajajate eest, keda nimetatakse valvureiks.Mürakoristaja. Ultrahelimuusika pealetung on ooperidiiva üksindusse sundinud, kuid sellest hoolimata valmistub ta uuesti lavasid vallutama. Seejuures aitab teda tumm noormees, kes töötab nn mürakoristajana.Tõlkinud Juhan Habicht, Sash Veelma, Piret Frey ja Andrus Igalaan. Kaanepilt Liis Roden. 204 lk. Jutukogule on lisatud Jan Kausi järelsõna Hävingu arhitektoonika. Mõned mõtted J. G. Ballardi omamaailmast. Sari: Sündmuste horisont.Show more ...
Pealtnäha polnud Kärbis ju midagi erilist. Ikka võis teda näha turuvärava müürijupil: paljaste jalgadega, tumedad poolde säärde püksid jalas, linase särgi käised üles kääritud ja murumüts peaaegu silmadele tõmmatud, vaid heledad juukseotsad mütsi ... alt välja turritamas. Ta suutis nii tundide viisi vaikides istuda ja turuplatsi jälgida tegevus, mida poleks suutnud isegi paljud täiskasvanud, rääkimata Kärbi-vanustest. Temas oli midagi kummalist, kuid ükski kaupmees polnud nii rumal, et kingitud hobuse suhu vaadata.Romaanis Sulid ja sulased on Timo Talvik põiminud eestlaste sajandite taguse eluolu ja mütoloogia. Raamatu peategelane, nooruke Kärp peab turul valvet varaste üle, kui äkki satub talle ette vastane, kellest tema jõud üle ei käi. Ootamatult leiab ta end maailmas täis müütilisi olevusi, nõidust ja väega esemeid. Olgugi et tõmme uue ja huvitava vastu on suur, on vaid üks asi, mida Kärp tegelikult ihkab Hoogsa seikluse käigus saab selgeks, kes on vaenlased ja kellele saab keerulistes olukordades loota. Sündmused saavad ootamatu lahenduse ja põnevust jagub romaani viimase leheküljeni. Raamat sobib nii noortele kui ka vanematele müstikasugemetega põnevuslugude austajatele, kellele meeldib Indrek Hargla ja Andrus Kivirähki looming.Show more ...
Kangelaste Tee (Glory Road, 1963) on Robert A. Heinleini loomingus üsna omapärane teos, mis lisab autori tavapärasele üsna kargele teadusulmele fantaasia-noodi. Loo peategelane on noor sõjaveteran Evelyn Cyril Gordon, kes üritab kuidagimoodi ... toime tulla maailmas, mis tundub ta ümber laiali lagunevat. Jah, ta tuleb toime, kuid kusagil sisemuses peitub sügav rahulolematus.Kuni ta ühel päeval kohtub kauni naisega ja siis leiab lehest kuulutuse: Kas sa oled argpüks?, mis näib olevat just talle suunatud.Ta saab nimeks Oscar ja läheb koos mainitud naisega salapärasele ja ohtlikule missioonile, ta teele jäävad fantastilised maailmad täis veidraid elukaid. See on kangelase teekond, klassikaliste kangelaslugude ja rüütliromaanide vaimus, kuid see on ka sisemine rännak.Kangelaste Tee sarnaneb muu Heinleini loominguga kindlasti talle iseloomuliku filosoofilise ja humoorika stiili osas, selles on nii tugevaid inimesi kui ka provokatiivseid ideid. Suur osa raamatu teisest poolest on vastuse otsimine küsimusele, mis saab kangelasest siis, kui võitlus on võidetud?Show more ...
Ulmeklassiku viimaseks jäänud romaan on omamoodi kaleidoskoopilisekskokkuvõtteks tervest suurmeistri loomingust ja tuntumatest teemadest.Religiooni, igavest elu ja muid metafüüsilisi küsimusi on Simak käsitlenudajareisiulme vormis: kauges tulevikus ... pakub inimkonda mitte just sõbralikultsuhtuv tulnukrass meie järeltulijaile välja igavese elu kingi, kuid sellehinnaks on oma füüsilisest kehast loobumine ning eksistents vaid puhta mõistusetasandil. Paljud sellega mitte nõustuvad traditsionalistid põgenevad sellekohutava ja inimolemust muutva sundusliku kingi eest erinevatesse minevikuajastutesse Evansite perekond näiteks 18. sajandi keskpaiga Inglismaale. Kuidtulnukad ei jäta neid sealgi rahule. Lisaks igavese elu ja inimeksistentsigalaktilistele küsimustele lahkab Simak siin ka talle tüüpiliselt inimese jalooduse loomuliku vahekorrra teemasid.Show more ...
Sari Kaarnakirjas. Kogumikus on esindatud nii Eesti ulmekirjanduse raskekahurvägi Veiko Belials, Mairi Laurik, Siim Veskimees kui ka ennast juba korduvalt tõestanud snaiperid Meelis Kraft, Häli Kivisild, Koidu V. G. Ferreira ja Krafinna. ... Põnevust lisavad uuemad nimed: Toomas Krips, Kristi Reisel, Timo Talvik ja Urmas Nimetu.Kõik need on armastuslood, aga mitte muinasjutuprintsidest, valgetest hobustest ja kuuvalgetest öödest, ei, need lood on tumedamad ja teistsugused.Kogumikesarja Kaarnakirjas eesmärk on nii tuua esile uusi autoreid kui ka rebida tuntud kirjanikud välja oma mugavustsoonidest ja panna nad kirjutama teemal, millel nad tavaliselt ei kirjuta. Sarja kuraatorid ja koostajad on Manfred Kalmsten ja Lüüli Suuk. Kaanepilt Liis Roden. 444 lk.Show more ...
Elekter meie vahel on abielupaarist kirjanike Manfred Kalmsteni ja Lüüli Suuki ühine jutukogu, milles on kolmteist eriilmelist lugu. Lood kuuluvad fantastika žanrisse, varieerudes muinasfantaasiast ja aurupungist kuni tulevikumaailmadeni. Läbivad ... teemad on inimsuhted, armastus, kättemaks ja lootuse hoidmine ka kõige lootusetumates oludes. Kogumik on läbilõige mõlema autori viimaste aastate loomingust ja sisaldab nii eraldi kui ka koos kirjutatud lugusid.Manfred Kalmsten on Eesti Kirjanike Liidu liige, viiekordne ulmekirjandusauhinna Stalker laureaat, kes on avaldanud kaks jutukogu (Raske vihm, Götterdämmerung), romaani Kaarnalaul ja lühiromaani Täheraua saaga. Lüüli Suuk on seni avaldanud lühijutte ja romaani Veri mäletab. 2024. aastal hindasid lugejad tema loo Vikatimees Stalkeri vääriliseks.Kaanepilt Liis Roden, 256 lk. Sari: Sündmuste horisont.Show more ...
Shirley Jacksoni «Kummituslik Hilli maja» (1959) on 20. sajandi üks silmapaistvamaid gooti õudusromaane. See on lugu õpetlasest dr Montaguest, kes otsib «kummitustele» põhjendusi, ja tema kolmest kaaslasest, kelle ta on erinevatel põhjustel Hilli ... majja kutsunud. Eleanorist, kes on veetnud senise elu haiget ema hooldades; elurõõmsast Theodorast ja Lukeist, kes peaks ühel päeval Hilli maja pärima. Samas võib seda raamatut lugeda nii see, kes otsib õuduslugu, kui see, kes kummitusi veendunult usub, kui ka see, kes otsib kummitustele ratsionaalseid seletusi paljugi selles tekstis, kaasa arvatud lähenemisnurk, on jäetud lugeja enda otsustada. «Kummituslikust Hilli majast» on tehtud kaks filmi ja Netflixi sari. See on mõjutanud paljusid tunnustatud õuduskirjanikke nagu Richard Matheson, Stephen King, Neil Gaiman jptShow more ...
See mees tuleb tagasi põrgust. Tuleb tagasi, et maksta kätte neile, kes ta sinna saatsid. Ja põrgusse saatis ta müüs ta maha tema tollase maagilise ringi juht tasuks võimete ja oskuste eest. Nii põrgus kui ka maa peal avastasid ta vastased, et ... teda on mingil põhjusel väga raske tappa. Ta ei ole päris inimene põrgu muutis teda. Kuid igatahes on ta maag, ja lisaks olend, keda põrgus ega taevas ei hinnata, kuid kelle kätes on inimkonna saatus. Ta nimetab end Kõhnaks Uneliivameheks.Show more ...
Isabel Clark elab oma tavalist igapäevast elu, mida aeg-ajalt ilmestavad huvitavad külastajad tema töökohas, Lady Grey pubis. Kõik muutub aga päeval, kui ilmsiks tulevad perekonnasaladused, mida ta vanemad oleksid soovinud igavesti varjata. Isabel ... tõugatakse nõiduslikku maagiamaailma, mis eksisteerib paralleelselt meie omaga ja millesse kord sisenedes pole võimalik tagasi pöörduda.Noor naine satub maagilisse seiklusse, kus ei tea kunagi, kes on su sõber või vaenlane, kus Surmale meeldib eludega mängida ja Saatus tõstab klaasi kõikide nende valikute terviseks, mida eluteel tehakse. Talle õpetajaks ning kaitsjaks määratud vardja Gage Marksoni eesmärk on hoida elus Isabeli, kes on mingil põhjusel just see puuduv lüli, kes peaks suutma päästa hävingule määratud maailma.Iga sammuga, mis viib teda eesmärgile lähemale, saab Isabel aru, kui oluline on otsustada ise oma elutee üle ja teada, kes sa tegelikult oled. Ajaloosugemetega müstiline põnevik Maagilise maailma vardjad on Krista Logbergi debüütromaan.Show more ...
Mõrtsukbot nii nimetab end vaikselt ja endamisi üks planeediekspeditsioone turvav android, kes on ära häkkinud oma juhtmooduli ja on seetõttu vabam ja mõtlemisvõimelisem kui teised temasarnased.Kõige rohkem sooviks ta, et inimesed ta rahule ... jätaksid, et ta saaks omaette seebiseriaale vaadata. Aga tuleb välja, et südametul tapamasinal tekib kohutavalt palju moraalseid dilemmasid. Antisotsiaalne tehisintellekt on sunnitud uuesti tegutsema asuma, ikka Säilitusliidu sõpru aidates ja hankides süütõendeid GrayCrisi korporatsiooni vastu. Seekord läheb ta appi dr Mensahle, ta varasemale sõbrale, et takistada GrayCrisi oma kasumihankimisel koloniste hävitamast.Sarja kuuluvad raamatud on võitnud Hugo, Nebula, Alexi ja Locuse auhindu. Selle autor Martha Wells (1964) on Ameerika kirjanik, kelle teoseid on tõlgitud kaheteistkümnesse keelde.Show more ...
Sõjarelv on ühe menukama ja enim auhinnatud ulmekirjaniku noorteromaanide sarja kolmas raamat, mille eelmised raamatud olid Laevalammutaja ja Uppunud Linnad. Sarja tegevus toimub kliimakatastroofist räsitud tulevikus, kus meile tuntud ... rannikupiirkonnad on üle ujutatud ning neil randadel elanud inimesed on pidanud kohastuma hoopis uut tüüpi karmima ja julmema elukeskkonnaga. Eelmisest kahest osast tuntud geneetiliselt muundatud inimkoletis Relv on tõusnud lapssõdurite armee etteotsa, kuid tema peamiseks vastaseks kujuneb rivaalitsevate sõjapealike asemel hoopis ta loonud suurkorporatsioon. Kohtume ka Laevalammutajast tuttavate Naileri ja Nita ja Uppunud Linnadest pärit Mahliaga, kelle teed uuesti Relva omadega ristuvad. Paolo Bacigalupi on võitnud Hugo, Nebula, Locuse, Campbelli, Sturgeoni, Maailma Fantaasiaauhinna ja mitmeid teisi preemiaid üle maailma, nende seas ka kolm Eesti ulmeauhinda Stalker. Sari: Orpheuse Kuldraamat. Koostaja Raul Sulbi. Tõlkinud Triin Loide. Kaanepilt Liis Roden. 268 lk.Show more ...
Jumalate arhiiv on paik, kus kõik maailmad, mille jumalad on varem hävitanud, on riiulitele tallele pandud nagu rullraamatud. Arhiveeritud maailmade elanikud elavad igavesti läbi oma elu viimast päeva, teadmata, et nende maailm on hävinud ja selle ... asemele on loodud uus. Ainus võimalus seda peatada on jumalatele väljakutse esitada. Prints Gerwen Walacharis saab isalt ülesandeks saata oma õde Wenrat reisil Baraki kuningriiki, mille kurikuulus Mürgikuningas neiu kätt palus. Kui aga prints ühes õega sellesse salapärasesse kõrberiiki jõuab, avastab ta end iidsete saladuste sasipuntrast, kuhu on segatud ka tema enda esivanemad. Vanast paleest viib maagiline salakäik varjuilma. Seal asuva Torgudi värava taga peidab end jumalate arhiiv, kus otsustatakse kogu maailma saatus.Seikluslik fantaasialugu Jumalate arhiiv on Helga-Johanna Kuusleri viies romaan. Varem on temalt ilmunud Puhkus koomas (2016), Verevalla varandus (2018), Romeo ja Julio (2021) ja Ajakatastroof (2024). Sari: Sündmuste horisont. Kaanepilt Liis Roden. 464 lkShow more ...
Krimikirjanduse kuninganna Agatha Christie on kirjutanud rohkesti lühijutte teispoolsest viirastusteilmast. Romaanid tulid hiljem kirjanikukarjääri alustas ta lugudega, mis pajatasid spiritismist, õudsetest ettekuulutustest, teispoolsusest ... tulevatest hoiatustest ja seletamatutest õnnetustest. Kõige jubedamad ja eriskummalisemad lood on nüüd koondatud kogumikku Viimane vaimudetund.Lühilugudes kohtume esimest korda kuulsate detektiivide Hercule Poirot ja miss Marpleiga. Nad on küll kõrvaltegelased, ent just nemad märkavad tõde, mis on peidus üleloomulikkuse loori all.Kogumik koosneb 20 lühiloost, millest nii mõnigi kuulub Agatha Christie enda lemmikteoste hulka.Show more ...
Manfred Kalmsteni ja Kadri Kääramehe koostatud fantastikakogu, milles rõhutakse jonnakale ja igipüsivale lootusele ühiskondades või olukordades, kus aeg on end huvitavaks ja tulevik inimvaenulikuks kirjutanud.Apaatiale, künismile ja üleüldisele ... minnalaskmisele heidavad seekord kinda: Meelis Friedenthal, Häli Kivisild, Veiko Belials, Artur Räpp, Kristi Reisel, Kristjan Sander, Maarja Kruusmets, Miikael Jekimov, Laura Loolaid, Manfred Kalmsten, Lüüli Suuk ja Triinu Meres.Show more ...
Ilmunud on Arthur C. Clarkei ja Stephen Baxteri romaan «Ajaodüsseia II. Päikesetorm».Ulmekirjanduse 7. suurmeister 1986. aastast Sir Arthur C. Clarke (19172008) ja moodsa briti ulme superstaar Stephen Baxter (1957) ühendasid 21. sajandi ... avakümnendil jõud, et luua ulmeromaanide triloogia, mis tõukus Clarkei ilmakuulsast teosest «2001: kosmoseodüsseia» (2001: A Space Odyssey; 1968, ek. 1999), olles tolle originaalse romaanisarja teemasid edasi arendavaks omamoodi paralleeltsükliks.ÜRO rahuvalvaja Bisesa Dutt on pärast meeletut ajarännuseiklust Esmasündinute loodud puslemaailmas Miris tagasi Londonis aastal 2037 ja päris maailmas pole mingit ajastute segipaiskumist toimunudki. Bisesa on lihtsalt ootamatult sattunud tagasi Londonisse, samasse päeva, mil esimese raamatu seiklused algasid, ainult et bioloogiliselt on tema jaoks möödunud viis aastat. Maad tabab sel päeval esimene päikesetorm ning teadlased arvutavad välja, et järgmine päikesetorm tabab planeeti aastal 2042. Ning sedapuhku hävitaks see Maal kõik elava.Kui nende romaanide pöörastest teadusfantastilistest ideedest aimub vanameister Clarkei kätt, siis teoste hoogsast ja põnevast sündmustikust tunneb lugeja rohkem ära Stephen Baxteri käekirja. Orpheuse Raamatukogus ilmub peatselt ka «Ajaodüsseia»-triloogia kolmas romaan «Esmasündinud» (2007).Tõlkinud Martin Kirotar. Kaanepilt Meelis Krošetskin. 336 lk. Sarja koostaja Raul Sulbi.Show more ...
Inimesed peavad sõdu. See tundub nii olevat igal ajal ja igasugustes maailmades. Ka neis, kus leidub võlureid ja greife, lohesid ja loitsusid. Militaarne fantaasiaromaan «Omasid ei jäeta maha» jälgib ühe väeüksuse tegemisi pingetest särisevas ... sõjaolukorras. Igaüks neist on inimene, igaüks oma omapäradega. On ravitsejaid, on seersante, on ohvitsere, isegi kokk. On ka võlukunsti ja kummalisi olevusi. On üllatusi. On tavapärast metsasõja rutiini. Muidugi võitlusi, omajagu huumorit, verd ja valu, segadust ja selgust. Nagu ikka sõjas, nagu ikka elus.«Omasid ei jäeta maha» on Prima Vista raames toimunud Eesti Ulmeühingu ja kirjastuse Fantaasia ulmejutuvõistluse võitja, kultuurkapitali kirjanduse aastapreemia nominendi ning Eesti ulmeauhinna Stalker laureaadi Triinu Merese viies ulmeraamat. Sel aastal on tal kahasse Kristo Jansoniga ilmunud romaan «Devolutsioon».Show more ...
2002. aastal ilmunud jutukogu koondab kirjaniku nn. Oikumeeni ehk Haini tsükli pikemaid ja lühemaid jutte. Selle kogumiku palad on võitnud mitu Locuse auhinda, Nebula preemia, James Tiptree mälestusauhinna, Kurd Lasswitzi preemia ja muid ... rahvusvahelisi ulmeauhindu.Lugeja kohtub neil lehekülgedel taas kirjanikule üleilmse kuulsuse toonud «Pimeduse pahema käe» tegevusmaailma, talveplaneet Getheni asukatega, eriliselt keeruka abielu- ja intiimsuhete süsteemi poolest tuntud planeedi O elanikega, aga leiab end taas kord ka raamatust «Neli teed andestuseni» tuttavate Wereli ja Yeowe kaksikplaneetide süsteemist. Ja nagu ikka lahkavad Ursula K. Le Guini kaugtuleviku ulmelood soo ja seksuaalsuse, lojaalsuse ja ellujäämise, religiooni, ajaloo ja orjuse teemasid.Tõlkinud Jaana Talja, Triin Loide, Tatjana Peetersoo, Marek Liinev. Kaanepilt Meelis Krošetskin. Toimetajad Eva Luts, Leiger Luts. Korrektor Tatjana Peetersoo. 384 lkShow more ...
Ulmekirjanduse suurmeister Sir Arthur C. Clarke ja moodsa briti ulme superstaar Stephen Baxter ühendasid 21. sajandi avakümnendil jõud, et luua ulmeromaanide triloogia, mis tõukus Clarkei ilmakuulsast teosest 2001: kosmoseodüsseia, olles tolle ... originaalse romaanisarja teemasid edasi arendavaks omamoodi paralleeltsükliks.Ajaodüsseia I. Aja silm algab sellega, kuidas inimkonda uurima saabunud tulnukate rass paiskab segi meie aegruumi kontiinumi, nii et 1885. aastal Briti India loodepiiril tegutsev nooruke ajakirjanik Rudyard Kipling asetab end korraga vastamisi 2037. aastast pärit helikopteri meeskonna ja ÜRO rahuvalvajatega. Enne veel, kui eri aegadest pärit romaani kangelased jõuavad aru saada, mis õieti on toimunud, kistakse nad verisesse heitlusse Aleksander Suure faalanksite ja Tšingis-khaani mongolihordide vahel iidse Babüloni müüride all...Tõlkinud Martin Kirotar, kaanepilt Meelis Krošetskin. Sari: Orpheuse Raamatukogu. 336 lkShow more ...
Ilmunud on sarja Mõrtsukboti päevikud esimene osa Kõik süsteemid punases, autoriks Martha Wells.Mõrtsukbot nii nimetab end vaikselt ja endamisi üks planeediekspeditsioone turvav android, kes on ära häkkinud oma juhtmooduli ja on seetõttu vabam... ja mõtlemisvõimelisem kui teised temasarnased.Kõige rohkem sooviks ta, et inimesed ta rahule jätaksid, et ta saaks oma turvise tumendatud visiiri taga seebiseriaale vaadata. Ta on aga sunnitud turvama teadlaste meeskonda ühel planeedil, kus peagi selgub, et ta peab teadlaste kaitseks mängu panema kõik oma turvamisoskused.Kõik süsteemid punases on võitnud 2018. aastal Hugo ja Nebula auhinna, Alexi auhinna ja Locuse auhinna. See on esimene raamat sarjas Mõrtsukboti päevikud. Selle autor Martha Wells (1964) on Ameerika kirjanik, kelle teoseid on tõlgitud kaheteistkümnesse keelde.Tõlkinud Maarika Luts. Toimetanud Kati Metsaots. Kaanepildi autor ja sarja kujundus Liis Roden. 128 lk.Show more ...
Kai Wren, kunagisest jumalatega peetud sõjast tuntud ka kui Lord Deemon, meisterdab pudeleid. Need on erilised pudelid, mille sisse mahub terve maailm, ja paljud deemonid elavadki sellistes pudelites. Ta on üsna rahumeelne tegelane päevani, kui ... sajandeid tema teenistuses olnud abiline tapetakse ja ta hakkab uurima, kes seda tegi ja miks. Avastused viivad uue suure jumalatevastase sõja ettevalmistusteni ja ka kõige lähemad sõbrad võivad reeturiteks osutuda.Tõlkinud Henrik Habicht, toimetanud Juhan Habicht. Kaanepilt Liis Roden. Sari: Sündmuste horisont. 270 lk.Show more ...
Huvi kõige üleloomuliku ja müstilise vastu oli Charles Dickensi ajal levinud. Kirjanik ise armastas häid rahvalikke tondilugusid, kus tegutsesid paharetid, muistsete postitõldadega öösiti sõitvad vaimud, inimese ebamaised teisikud ning meeleheite ja... kurja kehastused, ent ka tröösti ja lohutust kinkivad väed. Iseäranis meeldisid talle lood, mida oli kombeks jutustada jõulude aegu. Dickensi kui hea vestja esituses toimivad need lood kohati humoorikate, mõnusat gootilikku groteski pakkuvate pajatustena, milles ei puudu ka oma ajale vastav õpetuslik iva.Selles kogumikus on eri aegadel mitmes ajakirjas ja raamatus ilmunud tondilood Imelik tool, Postitõldade vaimud, Hullumeelse käsikiri, Kuidas paharetid kellamehe varastasid jt, samuti üks Dickensi kuulsatest jõulujuttudest Nõiutud mees ja leping vaimuga.Show more ...
(Izdošanas datums: 2024, , 0.96 Mb, Izdevniecība: Rahva Raamat AS, ISBN-13: 9789916141175)
Hiilgav teadlane Rose Franklin on pühendanud kogu oma täiskasvanuelu mõistatusele, mille otsa ta lapsena komistas: hiiglasuurele metallkäele, mis oli Lõuna-Dakotas Deadwoodi lähedal maasse maetud. Avastus päästis valla kataklüsmiliste sündmuste ... jada, millel olid geopoliitilised tagajärjed. Rose ja Maa Kaitsekorpus jooksid ajaga võidu, et õppida kasutama mõistatuslikku tehnikat, samal ajal kui hiidrobotid ootamatult Maa suurima elanikkonnaga linnadesse maandusid ja seal sada miljonit inimest tapsid. Kuigi Roseil ja tema meeskonnal õnnestus rünnak tõrjuda, jäi nende võidurõõm üürikeseks. Salapärased sissetungijad taandusid, kadusid purustatud planeedilt kuid võtsid teadlase ja tema meeskonna endaga kaasa.Viibinud peaaegu kümme aastat teises maailmas, tuleb Rose tagasi ja leiab, et Maal käib uus hävitav sõda seekord inimeste vahel. Ameerika ja Venemaa kisklevad, et täita tulnukate sissetungist jäänud võimuvaakumit. Pered rebitakse lahku, sõpradest saavad surmavaenlased, terved riigid varisevad superjõudude lahingus. Paistab, nagu oleksid tulnukad jätnud oma hiiglaslikud surmamasinad siia selleks, et inimkond ise endale lõpu teeks. Rose hakkab otsima väljapääsu, maksku mis maksab. Aga kas temast saab ettur viimsepäevamängus, mida kellelgi pole võimalik võita?Sylvain Neuvel langes viieteistaastasena keskkoolist välja. Elu jooksul on ta olnud ajakirjanik, töötanud mullasaasteärastajana, müünud Californias jäätist ja Kanadas ukselt uksele mööblit. Tal on Chicago ülikoolist lingvistikadoktori kraad. Ta on õpetanud Indias lingvistikat ja töötanud Montréalis tarkvarainsenerina. Ühtlasi on ta sertifitseeritud tõlkija, ehkki parema meelega oleks ta astronaut.Neuveli ulmetriloogiat Magavad hiiglased peetakse eelmise kümnendi parimaks ulmesarjaks ja on pälvinud mitmeid auhindu, sealhulgas Goodreads Choice Awardi.Üllatavalt võimsa temaatilise laenguga romaan on haarav segu ulmest, apokalüptilisest põnevikust ja õõvastavalt ajakohasest hoiatusloost. Kaks (hiidroboti) pöialt püsti! Kirkus ReviewsSee apokalüptiliste panustega ülipõnev lugu on selle imeliselt filmiliku sarja geniaalne finaal. Publishers WeeklySee on üks neist lugudest, mis virgutab midagi su sees, ärgitab ümbritseva maailma kohta küsimusi esitama ja pakub tagantjärele veel pikalt mõtteainet... Ma ei jõua seda sarja küllalt soovitada. Read and WanderTäiuslik lõpp hämmastavale triloogiale. Three Piece HeartKõigest inimesed oli täiuslik lõpp uskumatule triloogiale. See oli tundeline, sügavamõtteline ja rahuldust pakkuv Lugu jääb kauaks meelde ning pani mind tõsiselt mõtlema selle üle, milline on mu koht maailmas ja mida inimeseks olemine õieti tähendab. I Blame WizardsRaamat on üles ehitatud intervjuudel, uudislugudel, raportitel ja päevikulõikudel ning kui mõtlema hakata, siis paremat viisi toimuva edasiandmiseks nagu polekski. Dialoogid on krõbedad ja löövad, vürtsitatud peene huumoriga. Jaan MartinsonKui olin mahuka ja ülipõneva raamatu läbi lugenud, tundsin, nagu oleksin kogu Salatoimikute sarja ühekorraga läbi vaadanud. Kõik oli olemas: vandenõuteooriad, tulnukad, teadlased ja ülikondades mehed. Küsimusi kerkis järjest üles ning mõni neist sai häguse vastuse. Just nagu Salatoimikuteski, jäi lõpuks kõlama mõte: Tõde on kusagil olemas. Leila Tael-Mikešin, ulmeajakiri ReaktorShow more ...
«Muinasjutt» on ülemaailmse menukirjaniku Stephen Kingi 2022. aasta The New York Timesi bestselleritabeli esikohaomanik. Fantaasiaromaani peategelaseks on 17-aastane tavaline Illinois koolipoiss Charlie Reade, kelle ema hukkus kümne aasta eest ... hoolimatu juhi süül autoõnnetuses, misjärel on ta isa maadelnud alkoholismiga. Viga saanud vanemat naabrit Howard Bowditchit ja tema haiget saksa lambakoera Radarit hooldama hakates saab Charlie teada suure saladuse naabrimehe tagaaias asuva salapärase kuuri kohta. Kui Bowditch infarkti sureb, leiab Charlie helikasseti, millel naabrimees avaldab talle, et oli tegelikult 120-aastane ning et tema kuuris asub värav teise maailma, fantaasiamaailma, kust on pärit ta varandus ja kus asub üks maagiline päikesekell, millel on noorendav võluvõime. Kindla plaaniga haige Radar tagasi nooreks ja terveks muuta, suundub Charlie tollesse paralleelmaailma, kus satub peagi hea ja kurja võitluse keskmesse. Tõlkinud Jay Skaidrins, kaanepilt Liis Roden. 558 lk.Show more ...
Selle mahuka kogumiku lühiromaanide ja juttude tegevus toimub kirjaniku Tuhande Maailma nime kandvas tulevikuajaloos, kus inimkond on levinud planeedilt Maa ümbritsevatesse tähesüsteemidesse ning loonud suure Föderaalimpeeriumi. Kohtutakse ka kahe ... tulnukrassiga, kellega peagi algab sajandeid kestev konflikt, mille käigus kõik kolm tsivilisatsiooni lõpuks kokku varisevad. Orpheuse Kuldraamat. Lakkadega pehme köide, 503 lk. Inglise keelest tõlkinud Mario Kivistik, Marek Liinev, Triin Loide, Arvi Nikkarev, Tatjana Peetersoo, Rauno Pärnits, Seio Saks, Jaana Talja ja Sash Veelma. Kaanepilt Meelis Krošetskin.Show more ...
See on kolmas ja viimane raamat seikluslikust etnofantaasia sarjast Neetud taevakivi, esimene raamat oli Neetud taevakivi, teine Põhja Nõid. Sari algab Taevakivi kukkumise ja Kaali kraatri tekkimisega, andes sellele fantastilise värvingu. ... Taevakivi kukkumisel on ootamatud tagajärjed hakkab levima tappev haigus ja haldjad muutuvad inimeste vastu vaenulikeks. Põhja Nõia katse olukorda parandada annab tagasilöögi, sest oma teadmatuses on ta käristanud lõhki loori elavate ja surnute maailma vahel. Kas maailma annab veel päästa? Või on muutus juba pöördumatu? Kaanepilt Marge Nelk. 297 lk.Show more ...
Vaimukas kosmoseseikluses võtavad müütilise planeedi Maa leidmise endale eesmärgiks kaks ebatõenäolist sõpra oma roostetanud logust kosmoselaevaga. See, et nad kumbki kosmoselaevadest suurt midagi ei tea ning üks neist hoolib rohkem skeemitamisest ... kui hügieenist, asjale muidugi kasuks ei tule. Peagi ühinevad nendega pahur, kuid heade sidemetega röster Piilips ning imekaunis ja geniaalne laevainsener Aurora. Oma seiklusrikkal teekonnal leiavad nad muu hulgas teemanttähe, teevad tünga maksukogumisele spetsialiseerunud kosmomaffiale, külastavad liiga tiheda asustusega burgeriplaneeti ning saavad sinasõbraks kogu Tuntud Universumi tegeliku valitsejaga.Show more ...
Götterdämmerung on viiekordse Stalkeri-laureaadi Manfred Kalmsteni neljas raamat tunnustust ja auhindu kogunud kogumike Raske vihm ja Kaarnalaul ning Stalkeri pälvinud lühiromaani Täheraua saaga järel. Siia on koondatud viimaste aastate ... looming ja sisaldab see aurupunki, postapokalüptikat kui ka lihtsalt võõrikmaailmades toimuvaid lugusid.Kaanepilt Liis Roden. Sari: Sündmuste horisont. Toimetanud Kati Metsaots. 272 lk.Show more ...
Viimaste aastakümnete ühe olulisima ja auhinnatuima angloameerika ulmekirjaniku Jack McDevitti (snd 1935) romaani «Ajarändurid ei sure iial» (Time Travelers Never Die; 2009) peetakse üheks kõige täiuslikumaks ajareisi-teema käsitluseks moodsas ... ulmes. Kui füüsik Michael Shelborne salapäraselt kaob, avastab ta poeg Shel, et ta isa oli valmistanud ajarännuvahendi. Kartes, et ta isa võib olla aega lõksu jäänud, palub Shel oma sõbral lingvist Daveil teda päästemissioonil saata. Nende reis läbi ajaloo viib nad erinevatesse ajalooperioodidesse ja nad kohtuvad mitmete ajalooliste suurmeestega, alates Churchillist ja Galileist kuni Shakespeareini, Leonidaseni ja Sokrateseni. Seejärel aga rikub Shel oma kokkulepet Daveiga ja külastab tulevikku... Kaanepilt: Meelis Krošetskin. Sari: Orpheuse Raamatukogu. Tõlkinud Heinrich Weinberg. 434 lk.Show more ...
See romaan on ulmeklassiku ja Ameerika Ulmekirjanike Assotsiatsiooni esimese suurmeistri (1975) Robert A. Heinleini kaheteistkümnest noorteulmekast viimane ja paljude arvates ka parim. See jutustab tavalisest ameerika keskkoolipoisist Kip ... Russellist, kelle unistuseks on reisida Kuu peale. Ühes reklaamikampaanias osalemise eest saab ta auhinnaks kasutatud kosmoseülikonna ning eneselegi ootamatult leiab ta end järsku kesk peadpööritavaid sündmusi: lendava taldriku hädamaandumist, röövimist kosmosepiraatide poolt ja seiklusi Kuul ning Pluutol koos ninatargast 11-aastase tüdrukuga, keda kutsutakse Pisikeseks, ja veidra hiigelsuurt kassi või leemurit meenutava kosmosetulnukaga, keda kutsutakse Emalikkuseks. Kip peaks selles omalaadses kosmosesse viidud rüütliromaanis täitma vapra rändrüütli rolli ja Pisike olema päästmist vajav hädaohus tütarlaps, kuid nende rollid pöörduvad sageli pea peale. Teose finaalis peab Kip Väikese Magalhãesi Pilve nimelises galaktikas toimuva ülegalaktilise nõukogu ees juba kaitsma inimliigi õigust eksistentsile. Sari: Orpheuse Kuldraamat. Kaanepilt: Liis Roden. Tõlkinud Tatjana Peetersoo. 224 lk.Show more ...
Dresdeni toimikute 7. raamat.Jätkuvad Chicago ainsa võlur-detektiivi Harry Dresdeni fantasy-seiklused. Dresdeni suurim sõber ja ustavaim liitlane on linna Erijuurdluste osakonna juht Karren Murphy, kes temaga alati kontakteerub, kui linnas toimub ... midagi eriskummalist. Seekord läheb Murphy puhkusele ja Dresdeni otsib üles keegi, keda ta on surnuks pidanud, aga kes kahjuks ei ole, ja kellel on midagi, millega saaks Murphy elu ära rikkuda. Peagi tuleb Dresdenil pista rinda seltskonnaga, kellest ta mitte kuidagi üle ei käi, ja otsida abi sealt, kust ta seda üldse ei tahaks.Show more ...
See on Hugo võitnud autori John Scalzi Vanamehe sõja sarja kuues ja viimane raamat. Inimkond on jõudnud kosmosesse ja leidnud, et universumi asustavad paljud võõrliigid, kes on valmis neid hävitama. Nendega toimetulekuks on loodud Kolooniate Liit,... mis hakkas kasutama Maad kolonistide ja sõdurite saamiseks, kuid mille tegutsemispõhimõtted on vahel marruajavad. Lisaks tegutseb salapärane vaenlane, kes püüab iga hinna eest Kolooniate Liitu, Maad ja võõrliike omavahel tülli ajada, selle käigus hävitades, orjastades ja tappes. Tõlkinud Ats Miller. Sari: Sündmuste horisont. Kaanepilt: John Harris. 284 lk.Show more ...
Kogumik sisaldab Eesti Ulmeühingu ja kirjastuse Fantaasia traditsioonilise ulmejutuvõistluse paremikku Prima Vista kirjandusfestivali egiidi all alates 2004. aastast toimuva võistluse esikümnesse jõudnud tekste. Käesolev number sisaldab jutte ... tehisintellektist, selle erinevatest avaldumisvormidest, kasutamisest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest, lisaks inimeste lävimist võõraste ja võimsamate olenditega, usuheitlusi, salajasi rituaale ja alternatiivajalugu.Show more ...
Maailmas on nurjunud rohepöörde tagajärjel praegusest umbes neli korda vähem inimesi ja nende arv pigem kahaneb, veetase on meetrite kaupa tõusnud ning infrastruktuurid, millega tänapäeval ollakse nii harjunud, enam ei tööta. Aga vanaisa ütleb, et ... kui diislit jätkub ja gatlingid korras, siis pole elul häda midagi. Eks selles peab muidugi ise veenduma.Peategelane on oma senise elu metsavahelises eraldatud külas veetnud teismeline poiss, kes hakkab vähehaaval laiemat maailma avastama. Ta puutub kokku sõbralikumate ja vaenulikumate inimestega, kasvamise juurde kuulub esimene tapmine ja esimene armastus. Mõnede meelest on ta pärinud mingid üleloomulikud võimed, kuid millised just ja kuidas neid arendada, ei tea ta veel ise ka.Kauaoodatud postapokalüptiline ulmeromaan tuntud eesti ulmekirjanikult ja tõlkijalt.Show more ...
Ulmetriloogia Mälestusi Maa minevikust kolmas ja viimane osa!Viimsepäevalahingust on möödas pool sajandit ning pimeda metsa heidutusega saavutatud habras tasakaal hoiab trisolarislastest sissetungijaid eemal.Trisolarise teadmiste omandamise tõttu ... valitseb Maal enneolematu küllus ning paistab, et sedamööda, kuidas inimkonna teaduslik tase tõuseb ning trisolarislased Maa kultuuri omaks võtavad, suudavad need kaks tsivilisatsiooni rahumeelselt võrdsetena külg külje kõrval elada, ilma et peaksid teineteist kindla hävinguga ähvardama. Paraku on aga rahu inimkonna valvsuse uinutanud.21. sajandist pärit kosmoseinsener Cheng Xin ärkab sel uuel ajastul hibernatsioonist. Tal on teadmised ammu unustatud programmist Trisolarise kriisi alguspäevilt ning tema olemasolu võib maailmade vahelise hapra tasakaalu uppi lüüa. Kas inimkond asub teele tähtede poole või sureb sealsamas, kus ta sündinud on?Hiinas ja mujal maailmas tunnustatud kirjanik Liu Cixin seob oma triloogias Mälestusi Maa minevikust osavalt kokku Hiina ajaloo ja ulme, põimides teaduse, sotsioloogia ja ajaloo omavahel ühtseks tervikuks. Cixin on mitmekordne Kehuan Shijie Yinhe (Hiina Galaktika) auhinna võitja, triloogia esimese osa Kolme keha probleem eest pälvis ta maineka Hugo auhinna. Kolme keha probleem ja triloogia teine osa Pime mets on pälvinud ka Eesti ulmeühingu Stalkeri auhinna vastavalt 2019. ja 2020. aastal ilmunud parima tõlkeromaani kategoorias.Show more ...
(Izdošanas datums: 2023, , 0.74 Mb, Izdevniecība: Rahva Raamat AS, ISBN-13: 9789916140307)
26. sajandi Ühtne Riik on üles ehitatud ratsionaalsusele ja korrale. Klaaslinnas, mida juhib kõikvõimas Heategija, puuduvad isiklikud vabadused ja nimede asemel on inimestel numbrid. Kaotatud on primitiivsed instinktid, kirg ja loovus. Isegi loodus ... on surutud linnast välja, Rohelise Müüri taha. Ent oma õuduseks avastab päevikuvormis romaani peategelane D-503, et tunneb endas tärkamas kõige ebaloogilisemat ja keelatumat emotsiooni armastust.Jevgeni Zamjatini (18841937) haarav ulmeteos pani aluse düstoopiaromaani žanrile ja oli suureks inspiratsiooniks George Orwelli raamatule 1984. 1921. aastal kirjutatud romaan avaldati kõigepealt New Yorgis ingliskeelses tõlkes (1924) ja selle täielik venekeelne tekst alles aastal 1952 samas linnas.Järelsõna on kirjutanud David Vseviov.Romaan oli kunagises Nõukogude Liidus keelu all.Sari Keelatud klassika hõlmab kirjanduslikke tippteoseid, mis on olnud ühel või teisel ajal eri riikides keelatud. Neid raamatuid on peetud ja peetakse paiguti siiani poliitilistel või moraalsetel põhjustel avaldamise jaoks sobimatuks. Sari kutsub üles mõtisklema sõnavabaduse teemal ja tähistab meie õigust lugeda.Show more ...
Ulmealmanahh «Täheaeg 21. Tuhapilve sajandil» keskendub kliimamuutuse teemale ja pakub lugejaile 12 eriilmelist lugu neil teemadel, autoreiks tunnustatud eesti ulmekirjanikud nagu Indrek Hargla, Veiko Belials, Meelis Kraft, Jaagup Mahkra, Miikael ... Jekimov ja Häli Kivisild ning välismaised klassikud nagu J.-H. Rosny-vanem ja Edgar Pangborn. Kogumiku lood viivad lugeja lähemasse ja kaugemasse tulevikku, kus planeedi üle on võimust võtnud üüratud veemassid ja vulkaanilised tuhapilved. Rannajoon on tundmatuseni muutunud, samuti ühiskondlikud ja inimsuhted. Meile tuttav maailm on igaveseks kadunud ning inimene püüab kuidagi oma eluga toime tulla tolles uues ja esmapilgul üsna vaenulikus maailmas. Koostanud Raul Sulbi. Tõlkinud Martin Kirotar ja Jaana Talja. Toimetanud Eva Luts ja Leiger Luts. 192 lk.Show more ...
Ameerika Ulmekirjanike Assotsiatsiooni (SFWA) 20. suurmeistri (2003) Ursula K. Le Guini kogumik «Neli teed andestuseni» (Four Ways to Forgiveness; 1995) kuulub tema legendaarsesse Haini tsüklisse ning jutustab loo Wereli ja Yeowe kaksikplaneetidest,... mille asukad, kes on aastasadu traditsiooniliselt jagunenud omanikeks ja nende «omandiks» orjadeks, peavad pärast verist kodusõja- ja revolutsioonilainet õppima elama uues maailmas. Ühtlasi saame just selles raamatus vast kõige põhjalikuma kirjelduse kirjaniku Oikumeeni-maailma peaplaneedi Haini kultuurist ja elukeskkonnast. Tõlkinud Martin Kirotar. Kaanepilt Liis Roden. 266 lk.Show more ...
Ameerika Ulmekirjanduse Assotsiatsiooni (SFWA) 8. suurmeistri (1986) Isaac Asimovi jutukogu «Mõtle nagu marslane» (The Martian Way and Other Stories; 1955) peetakse «Üheksa homse» (OR 4/2016) kõrval kirjaniku tugevaimaks lühiproosakogumikuks. ... Kogumiku neljas pikemas loos pakub Asimov meile erinevate inimtsivilisatsiooni lähisajandeil tabada võivate probleemide kirjeldusi ja lahendusi, alates energiakriisidest ja teiste elukeskkondade maasarnastamise eetilisusest kuni koloniaalühiskondade iseseisvumise ja uute energiaallikate otsinguteni. Tõlkinud Triin Loide, Piret Frey ja Tatjana Peetersoo. Kaanepilt Meelis Krošetskin. 256 lk.Show more ...
Järjekordne osa sarjast AJARATSURID on uus põnev kogumik läbi ajastute ulatuvatest paranormaalsetest seiklustest, ajarändudest ja kirest. Haarav seiklus, kus inimkonna saatus on kahe inimese kätes, keda seovad teineteisega võluvägi, kirg ja üks ... hoomamatu ese.Kuna Tessa Marconil on üleloomulik võime kadunud asju üles leida, antakse talle ohtlik korraldus kanduda ajahüppega Pärsia impeeriumisse ja muistsesse Kreekasse ning kindlaks teha väärtusliku medaljoni asukoht.Xerxese õukonnas tabavad teda pahandused ja tabab ka kõige ilusam mees, keda ta elu jooksul näinud on, nimelt Rustam Halikarnassosest. Asja juures on vaid üks probleem: see mees on kentaurlaste spioon, kelle tõotatud kohuseks on Tessa tappa. Tessa pole ealeski tundnud niisugust maagilist jõudu ja seksuaalset külgetõmmet, mida tajub Rustami juuresolekul. Ning ...Show more ...
(Izdošanas datums: 2023, , 0.52 Mb, Izdevniecība: Rahva Raamat AS, ISBN-13: 9789916140666)
Maagiline saar. Ohtlik ülesanne. Põletav saladus.Linus Baker elab vaikset, üksildast elu. Ta on neljakümneaastane ja elab tillukeses majas koos turtsaka kassi ja vanade vinüülplaatidega. Maagiliste Noorte Hoolekandeosakonnas menetlejana töötav Linus... veedab oma päevi, hoolitsedes nende laste heaolu eest, kes elavad valitsuse sanktsioneeritud orbudekodudes.Kui Linus kutsutakse ootamatult Eriti Kõrge Kõrgema Juhtkonna ette, usaldatakse talle kummaline ja salajane ülesanne: reisida Marsyase saare orbudekodusse, kus elavad kuus ülimalt ebatavalist last. Linus peab saama võitu oma hirmudest ja välja uurima, kas nad toovad või ei too endaga kaasa maailma lõpu.Aga need lapsed ei ole saare ainus saladus. Nende hooldaja on šarmantne ja karismaatiline Arthur Parnassus, kes on valmis kõigeks, et oma hoolealuseid kaitsta. Kui Arthur ja Linus lähedasemaks saavad, paljastuvad pikalt hoitud saladused ja Linus peab valima: kas hävitada üks kodu või vaadata kogu maailma leekidesse lahvatamas.Lummav ja meisterlikult jutustatud Maja taevasinise mere ääres räägib sellest, mida tähendab leida ühest ootamatust paigast pealtnäha täiesti ootamatu perekond ja mõista, et see ongi sinu perekond.Show more ...
Olen jõudnud murdumispunkti.Mind ei saa enam keegi peatada. Et Hingedeõgija on juuksekarva kaugusel jumalaks saamisest, siis tuleb mul teha lõplik otsus, isegi kui see tähendab loobumist kõigest, mida armastan. Isegi kui see tähendab elu kaotamist. ... Minu käsutuses on ohtralt väge, ka sellist, mille olemasolust mul aimugi ei olnud. Ent võrreldes elavate surnute armeega, mille Hingedeõgija on kokku ajanud, on see tühine. Aeg on otsakorral. Öeldakse, et hea võidab alati kurja väe.Loodetavasti on see tõsi, sest šansid ei ole meie poolt, kuid maailma saatus lebab meie kätes.Vaata kindlasti ka sama sarja teisi ramatuid:Ümbersünd. Veresidemed, esimene raamatKurjuse küüsis, Veresidemed, teine raamatShow more ...
(Izdošanas datums: 2023, , 1.48 Mb, Izdevniecība: Rahva Raamat AS, ISBN-13: 9789916140574)
„Meisterlik… mõnusalt tujukas seiklus – õudne, nutikas ja kurikaval.”– VICTOR LAVALLEÜksik maamõis. Hirmuäratavalt karismaatiline aristokraat. Vapper neiu, kes on kutsutud ohtlikke saladusi paljastama… Glamuursetel 1950ndatel toimuv „Mehhiko ... õudusjutt” on „rabav etüüd klassikalise õudusloo ainetel” (Kirkus Reviews).Ta püüab mind mürgitada.Sa pead siia tulema, Noemí.Sa pead mind päästma.Noemí Taboada saab segasevõitu kirja oma hiljuti abiellunud onutütrelt, kes palub, et teda mingist salapärasest hukatusest päästetaks. Teadmata, mida karta või oodata, sõidab Noemí kaugesse maamõisa, millel nimeks Kõrge Koht. Ta ei tunne onutütre abikaasat ega tea ka tollest maanurgast õieti midagi.Samuti ei ole ta kellegi päästja: ta on glamuurne debütant, kelle ðikid kleidid ja punane huulepulk sobivad kokteilipidudele, mitte pärapõrgus asuvasse mõisa. Aga ta on kange ja nutikas, alistamatu tahtejõuga tüdruk, kes ei karda kedagi: ei onutütre ühtaegu ohtlikku ja ahvatlevat meest, ei tolle muldvana patriarhist isa ega maja ennast, kust imbub Noemí unedesse jõledaid nägemusi.Tema ainus liitlane ses ebasõbralikus paigas on noorem perepoeg. Häbelik ja õrn, tahab ta Noemíd aidata, kuid ka tema võib varjata oma perekonna süngeid saladusi. Langenud Kõrge Koha hirmutava ja peibutava maailma lummusesse, saab Noemí peagi teada, et sellest mõistatuslikust majast ei lahku keegi.„Ajastutruu õudukas, mis pakub rikkalikult põnevust ja lopsakat 1950ndate atmosfääri.” – ENTERTAINMENT WEEKLY„Kuigi algus on aeglane, võtab „Mehhiko õudusjutt” ühel hetkel üles sellise hoo, et pole aega pilkugi tõsta.” – THE GUARDIAN„Kaasahaarav ja imeliselt tülgastav õudusfantaasia… Kohustuslik lugemine õdede Brontëde ja Daphne du Maurier austajatele.” – BUZZFEED„Stiilne ja särtsakas!” – NEW YORK TIMES„„Mehhiko õudusjutt” hirmutas ja lummas mind. Silvia Moreno-Garcia tõestab taas, et ta on þanrite ülene võlur, üks meie aja põnevamaid ja olulisemaid autoreid.” – CHARLIE JANEShow more ...
Armastatud ulmeklassiku Clifford D. Simaki neljandas Orpheuse Raamatukogus ilmuvas teoses «Meielaste lapsed» (Our Children's Children; 1974) hakkavad ühel hetkel läbi ajaväravate tulevikust meieaega saabuma põgenikud meie järeltulijad ... mitmesaja aasta kaugusest tulevikust. Nendeajatunnelite kaudu tulevikust pagevate põgenikehordide haldamisest suuremaks probleemikskujuneb aga oht, mille või kelle eest nad õieti meie aega põgenesid ja kas see oht võib neileajatunnelite kaudu järgneda. Tõlkinud Tatjana Peetersoo. Kaanepilt Liis Roden. 212 lk.Show more ...
Martha Wells, Tehislik seisund, sarja Mõrtsukboti päevikud teine osa. Tõlkija Iris-BarbaraJeletski. Toimetaja Kati Metsaots. Kaanepilt, tiitelleht ja kujundus Liis Roden. Mõrtsukbot onandroid, kes on ära häkkinud oma juhtmooduli ja on seetõttu ... vabam ja mõtlemisvõimelisem kuiteised temasarnased. Kõige rohkem sooviks ta, et ta rahule jäetaks, et ta saaks oma turvisetumendatud visiiri taga seebiseriaale vaadata. Ent tal on must minevik, tal on ähmane mälestustapatalgutest, mis ajendasid ta häkkima oma juhtmooduli ja võtma endale nimeks Mõrtsukbot. Taotsustab välja uurida, mis temaga tolles kosmosejaamas täpselt juhtus, ja ta häkib end sinnasõitmiseks laevale. Martha Wells (1964) on Ameerika kirjanik, kelle teoseid on tõlgitudkaheteistkümnesse keelde.Show more ...
Vampiiri eksistents on pidev elu ja surma vaheline seisund. Kui mind alles sigitati, siis pidin muretsema üksnes enda elu pärast. Nüüdseks olen sattunud lahingusse terve inimrassi säilitamise nimel ja kaardid on kahtlemata minu vastu.Vabatahtliku ... Vampiiritapjate Liikumise peakorter on hävitatud ja nende lemmikõudus Oraakel on ula peal. Ta ei löö millegi ees risti ette, et maailma vampiiride paradiisiks muuta, isegi kui see tähendab, et ta peab aitama Hingedeõgijal jumalaks saada, ja rakendab tolle väge oma kurjade kavatsuste elluviimiseks.Kompott iidsest vampiirist, verejanulisest jumalahakatisest ja minu endisest isandast, kes hetkel inimnahas tegutseb. Laske tulla. Parim koletis võitku!Vaata kindlasti ka sama sarja teisi raamatuid:Ümbersünd. Veresidemed, esim...Show more ...
