Nüüdisaegses infoküllases maailmas on tõe ja vale eristamine muutunud keerulisemaks kui kunagi varem. Valeinfo levib aina laialdasemalt sotsiaalmeedias, uudistes ja isegi teaduslikes uuringutes, mõjutades meie arusaamu ja otsuseid ning viies ... potentsiaalselt tõsiste tagajärgedeni. Kriitiline mõtlemine on hädavajalik, et mitte langeda väidete, uudiste ja andmete lõksu, millest paljud võivad olla eksitavad või manipuleerivad. Kuidas eristada fakte väidetest, andmeid tõenditest ja tõendeid tõestusest? Alex Edmans, London Business Schooli professor ja tunnustatud majandusteadlane, on probleemi luubi alla võtnud.Raamatus tuuakse esile meie mõtlemist mõjutavad kognitiivsed eelarvamused, nagu näiteks mustvalge nägemine või kinnitushoiak – kalduvus uskuda meie varasemate uskumustega ühtivat infot ning seada kahtluse alla kõik vastupidine. Edmans selgitab, kuidas need eelarvamused kujundavad meie igapäevaseid otsuseid ja teevad meid vastuvõtlikuks eksitavatele andmetele. Tõsieluliste näidete abil toob ta esile, kuidas valeinfo mõjutab nii üksikisikuid kui ka ühiskonda tervikuna.Edmans õpetab, kuidas infot kriitiliselt hinnata, kuidas ära tunda eksitavaid väiteid ning kuidas andmete ja uuringute konteksti paremini mõista. Ta jagab tööriistu, mis aitavad meil infot teadlikumalt tarbida, vältida manipulatsiooni ning teha targemaid otsuseid. Kriitiline mõtlemine on 21. sajandi oskus, mis ei tähenda mitte ainult kahtlemist, vaid ka valmisolekut oma seisukohti muuta. Üksikisikul on aina suurem roll ja vastutus valeinfo vastu võitlemisel – „Võib sisaldada valet“ annab sulle vahendid, et selleks vajalikke hoiakuid kujundada ja iseseisvalt tõeni jõudaShow more ...
Me elame maailmas, mis üle kõige väärtustab andekust. Kipume kiitma võimekaid koolis, loomulikult osavaid spordis ja imelapsi muusikas. Kui me aga imetleme neid, kellel on algusest peale parem stardipositsioon olnud, vaatame samas mööda ... edusammudest, milleks me ise võimelised oleme. Alahindame õpitavate oskuste ja teadmiste ulatust ning seda, kui kaugele on võimalik nende toel jõuda. Paremaks saamises võib igaüks paremaks saada. Kui aga sobiv võimalus uksele ei koputa, pangem see uks ise püsti.Organisatsioonipsühholoog Adam Grantist on saanud rahvusvaheline fenomen: tema raamatud, taskuhäälingud ja TED-i kõned on üle maailma inspireerinud miljoneid inimesi nende enesearenguteekonnal. Granti teedrajavad uurimused on paljuski kujundanud seda, kuidas mõtestada taolisi teemasid nagu motivatsioon, heldus, loovus ja potentsiaal.Show more ...
Inimkapital on firma täitsaim vara. Nüüdisaja üks suuremaid väljakutseid tööturul on niisiis ettevõtete vaheline talendisõda ehk üksteise võidu selliste töötajate leidmine, kes oleks edasipüüdlikud, motiveeritud, paindlikud, võimekad, ... teadmishimulised ja positiivse ellusuhtumisega. Veelgi enam – põhiküsimuseks saab, kuidas neid inimesi hoida, sest õiged inimesed = pikaajaline edu ning seda mis tahes elualal. Raamatus „Talendisõda“ lähenetakse töötajate värbamisele uue nurga alt ning pakutakse välja värbamisstrateegia, et leida parimaid alluvaid ehk talente, kes aitaks kaasa ettevõtte eduloole, kuivõrd see võib turul õnnestumise või ebaõnnestumise puhul osutuda määravaks. Strateegia on välja töötatud koostöös intervjueeritavate praktikutega (sõjaväejuhid, psühholoogid, personalijuhid, tegevjuhid), panustanud on ka dr Josh Cotton, töö- ja organisatsioonipsühholoogia doktorikraadiga juhtimisnõustaja.Väärtuslikud töötajad ei ole ilmtingimata konkreetse valdkonna kõige kogenumad, kvalifitseeritumad või osavamad; autorid toovad välja, et palgata tuleks ennekõike inimesi ja mitte nende oskusi, kuna ametialased oskused on alati õpitavad, aga iseloom ja elutunnetus mitte. See vastandub laialdaselt levinud juhtimismetoodikale, mis keskendub nn inimpoole asemel ennekõike äripoolele. Autorid toovad USA eriüksuste ja erasektori näitel välja, kui suur vastutus lasub tööandjal endal, et esiteks õige mõtteviisi abil kvaliteetse tööjõu tulemusliku värbamiseni jõuda ning teiseks iseend selle tööjõu toel turul eelisseisu mängida. Üldistele nõuannetele on lisaks toodud konkreetsed meetodid, mida värbamisprotsessis rakendada, muuhulgas seletatakse lahti ka see, kas ja kuidas usaldada protsess värbamisfirma hoolde. Ei ole vahet, kas oled ettevõtte omanik, tegevjuht, tiimijuht või personalispetsialist – Mike Sarraille ja George Randle aitavad sul paika panna pikaajalise ja vettpidava lahinguplaani. SISUKORDAutorite märkusEessõna SissejuhatusESIMENE OSA: Sõda talentide pärast1. Talendile keskenduv mõtteviis2. Mis on traditsiooniliste värbamispraktikatega valesti?3. Mis teeb eriüksused nii eriliseks?TEINE OSA: Valmistudes sõjaks4. Värba karakterit – oskusi õpeta5. Talendi viis põhilist karakteritunnust6. Tunne iseennast: talendivärbamise plaani koostamine7. Tunne oma publikut: kuidas tipptalenti ligi meelitada8. Pane kokku oma värbamistiim: A-klassi mängijad valivad A-klassi mängijaidKOLMAS OSA: Sõttaminek9. Värbamisprotsess: otsustav lahing10. Edu ei saabu värvates või vallandadesTegudejärgne ülevaadeTänusõnadShow more ...
Raha on võimas vahend, mis suudab meid end teenima panna. Samas ongi ta ainult vahend ja ei midagi muud. Zen’i idealistlik eesmärk võiks küll olla vabanemine sõltuvussuhtest rahaga, aga see oleks praegusajal jabur. Hoopis tähtsam on panna raha enda ... jaoks tööle, teisisõnu tagada endale piisav rahavoog nii, et see elu ei segaks ja koormavaks ei muutuks. Michael Gilmore näitab, kuidas Aasia filosoofia ja sellele iseloomuliku teadveloleku integreerimine meie finantsmõtlemisse võimaldavad jõuda harmooniani isiklikes rahaasjades.Laias plaanis keskendub raamat sellele, kuidas muuta oma mõttemaailma. Meie väärtused peaksid olema kooskõlas endale võetud finantseesmärkidega. Gilmore annab ette 49 sammu, mille abil sellel teel õige suund võtta. Need sammud ei tohiks kellelegi üle jõu käia ning jääb lugeja otsustada, kui palju ta korraga valmis on astuma. Zen’ilik suhtumine aitab meil ümbritsevat näha sellisena, nagu see on, ning annab meelerahu ja kindlustunnet toimetulekuks rahastressiga. Autor ütleb ise: „( ---) just nüüd ongi õige aeg valmistuda paremaks tulevikuks – paremaid harjumusi kujundades, neid kasutusele võttes ja arendades. Paremaid harjumusi nagu säästmine ja investeerimine. Või mediteerimine, vaimne valvsus ja hingamine ning rahasse rahulikult, teadlikult ja zen’ilikult suhtumine.“SisukordEessõna................................................................... 11Tänusõnad............................................................. 13Eessõna................................................................... 17Sissejuhatus........................................................... 33Inimene on soojus............................................................. 33Esimene peatükkZen ja rahaga ümberkäimise kunst................. 51Ei mingit hukkam.istu..................................................... 51Rahastress........................................................................... 55Hirm rongist maha jääda.................................................. 72Nähke raha vahetult.......................................................... 75Rahaga ümberkäimine...................................................... 83Ärge nihelege...................................................................... 99Kui palju on liiga palju?..................................................112Kui palju on piisavalt palju.............................................127Zen.....................................................................................140Teine peatükkTeekond on missioon......................................... 147Raha...................................................................................152Sissetulek...........................................................................163Säästmine..........................................................................174Kulutamine.......................................................................191Investeerimine..................................................................209Omamine..........................................................................225Nüüd..................................................................................238Kolmas peatükkTeekond on praktika........................................ 245Esimesed sammud...........................................................245Tipa-tapa...........................................................................256Roomamine......................................................................267Kõnd..................................................................................280Teil ei pruugi olla .igus...................................................290Pangem end proovile.......................................................302Teekond.............................................................................313Show more ...
Erinevalt lahenduste otsimisest näitame tülitsemisel üles erakordset nutikust, leiab Michael Brown:enne veel, kui väike inimene tähistab oma kaheksandat sünnipäeva, on ta pidanud oma lähedastegamaha üle 89 000 tulise tüli. Uuringud kinnitavad ... sedagi, et kuni 90 konfliktidest ei jõua kunagilahenduseni. Brown käib oma raamatus „Ma pole nõus“ välja värske vaatenurga, kuidas üha vihamasühiskonnas teistega mõistlikult arutleda ning läbi rääkida.ÜRO arvutuste kohaselt kasvab maailma rahvaarv 2050. aastaks 10 miljardini. Rebimiseks ei lähemitte ainult nappide ressursside pärast – ka meie ideed, veendumused, ideoloogiad hakkavadlimiteeritud eetriaja nimel üha ägedamalt võistlema. Samas on saanud mõistest „kompromiss“sõimusõna: tihti tembeldatakse äri- ja poliitikamaailmas kuldse kesktee otsijat ambitsioonituksnõrgukeseks.Raamat „Ma pole nõus“ kirjeldab metoodikat, mis võimaldab mis tahes tüliküsimuses võiläbirääkimistel – võrdõiguslikkusest keskkonnakaitseni, palgatõusust ametikõrgenduseni,sooküsimustest geopoliitikani – oma arvamustele truuks jääda ning lahendustega edasi liikuda.Brown näitab organisatsioonikultuuri, aga ka suhteid – nii paari-, pere-, sõprus- kui kakogukonnasuhteid – sootuks teises valguses.Show more ...
Pole vahet, kas oled üliõpilane, tegevjuht, ametnik või president, äsja uuele töökohale asunud võivana kala, sul on igal nädalal kasutada täpselt seitse 24-tunni pikkust päeva. Tahad saada väiksemavaevaga rohkem tehtud? Ära vaata, kui palju sul on ... aega, vaata, kuidas sa seda kasutad, ütlebraamatu „Haara ohjad!“ autor Rick Pastoor.Kui mõelda, kui suurt rolli mängib meie elus töö, on kummaline, et meile ei õpetata, kuidas sedateha. Justkui peaksid kõik iseenesestmõistetavalt teadma, kuidas seada prioriteete, teha häid plaaneja saada hakkama kiire tempoga. Tegelikkuses ei kipu aga tööasjad minema päris nii nagu peaks.Nädal on vaevalt alanud, kuid juba oled omadega maas: postkast ja kalender on totaalselt umbesning tegemata tööde nimekiri pikem kui lohesaba. Rabad küll kõvasti tööd, aga kas teed kaedusamme?Pastoor ei erguta sind tempot maha võtma ega oma ambitsioone kohitsema, vaid aitab sul sinukäsutuses oleva ajaga teadlikumalt ümber käia. Ta selgitab, millele strateegilisel hetkel vunki juurdeanda ning mis jätta külma kõhuga tegemata. Kuid juttu tuleb ka muust. Kuidas strateegiliselt töötada ja haarata töötundide üle parem kontroll? Kuidas saada hakkama kõikvõimalike ootamatustega? Kuidas strateegiliselt mõelda ning teisi kuulata? Kuidas kasutada kalendrit, ülesannete nimekirja ja e-postkasti, et teha tööd kiiremini japaremini? Kuidas mõelda välja, mida sa tegelikult tahad? Kuidas eesmärkidega aastaplaani koostada ning selle teostuseni jõuda? Kuidas jääda iseendaks, aga olla seejuures parem? Kirsiks tordil on asjade lõpule viimise tehnika: iganädalased kohtumised vastutuspartneriga.Show more ...
New York Timesi bestseller.80–85 miljonäridest on end ise üles töötanud. „Naabermaja miljonär“ analüüsib seitset rikasteleiseloomulikku tunnusjoont, et igaüks saaks neid endas arendada.„Naabermaja miljonäri“ esimene väljaanne jõudis ... raamaturiiulitele 1996. aasta oktoobris. Jaanuariks1997 oli sellest saanud New York Timesi bestseller. Kümne järgneva aastaga müüdi „Naabermajamiljonäri“ üle kolme miljoni eksemplari. Selle meeletu eduloo üheks põhjuseks on asjaolu, etraamatu järeldused põhinevad reaalsetel andmetel. Oma uurimistöö käigus intervjueeris ThomasStanley mehi ja naisi, kes on ühe põlvkonna jooksul jõudnud tühjalt kohalt jõukuse impeeriumini. Agaka neid, kes olid oma rikkuse pärinud ning selle maha laristanud.Kuigi reklaamitööstus ja Hollywood on teinud suurepärast tööd ning pannud meid uskuma, et rikkusja ületarbimine käivad käsikäes, elavad paljud Stanley uuringus osalenud miljonärid alla omavõimaluste piire. Kuluta vähem kui teenid ning investeeri vahe, et see saaks ajas kasvada – see võtabkokku nii „Naabermaja miljonäri“ kui ka paljude uuringus osalenud rikaste filosoofia. Stanleytoonitab, et rikkus ei võrdu suure sissetulekuga: kui teenid igal aastal hulga raha ja kulutad selle kõikära, ei muutu sa sellest sugugi jõukamaks. Rikkus on see, mida kogud, mitte see, mida kulutad.Kuidas siis saadakse jõukaks? Harva juhtub see tänu pimedale õnnele või pärandusele. Enamastiviivad jõukuse juured elustiilini, mille alustaladeks on töökus, sihikindlus, planeerimine ningenesedistsipliin. Uuring toob välja ka teatavate eluliste otsuste – abikaasa, karjääri ja elukoha valik –mõju jõukuse kasvule.„Naabermaja miljonär“ on kirjutatud neile, kes soovivad küll finantsvabaduse poole liikuda, kuid eisuuda oma jaburate tarbimisharjumuste tõttu näha selleks mõistlikke viise.Show more ...
New York Timesi bestseller.„Kuidas vältida kliimakatastroofi“ selgitab, mida on vaja inimkonnal teha selleks, et hüpata viimasespeatuses maha kiirrongilt, mis tuiskab vältimatu katastroofi poole ning miks usub Bill Gates, et mesaame sellega ... hakkama.51 miljardit tonni on kasvuhoonegaaside kogus, mille paiskame igal aastal atmosfääri. Null onnumber, mille poole peame püüdlema, ütleb Gates. Põhjus on lihtne: kasvuhoonegaasid hoiavadsoojust kinni, tõstes maakera keskmist pinnatemperatuuri. Mida kõrgem see on, seda keerulisem oninimkonnal ellu jääda, õitsengust rääkimata. Seega on kliimamuutuse üheks võtmeküsimuseks,kuidas toota puhast energiat, mis oleks sama soodne ja töökindel kui fossiilkütus.Gates tunnistab isegi, et nii mõnegi silmis ei pruugi ta olla just parim mees kliimamuutuste teemalsõna võtma: lõppude lõpuks kuulub talle mitu suurt maja, ta lendab eralennukitega jne. Ent näidakeGatesile probleemi ja ta sööstab otsima viise, kuidas seda lahendada. Just sel põhjusel on tapaigutanud enam kui miljard dollarit arendustesse, mille puhul on lootust, et need aitavad maailmalnulli jõuda. Ta panustab roheenergia algfaasi teadusuuringutesse, investeerib paljulubavatesseroheenergiafirmadesse, toetab seadusandlust, mis võiks anda hoogu murrangulistele saavutusteleüle maailma ning ärgitab kõiki teisigi, kel selleks vähegi ressurssi, sama tegema.Show more ...
New York Timesi bestseller.Sõnaraamatu definitsiooni järgi on ärevus mure, närvilisus või rahutustunne, mis tekib ligiolevast sündmusest või millestki, mille tulemus on ebamäärane. Kuivõrd iga peatselt saabuv sündmus on ligiolev, ja kuna saame ... kindlad olla vaid selles, et asjad on ebakindlad, võib ärevus tõsta pead iga kell. Kliinilise psühhiaatri Judson Breweri praktiline teejuht tõhustab ärevusega tegelemist ning aitab boonusena saada jagu kõigist seda saatvatest tarbetutest harjumustest ja sõltuvustest.Meditsiinilised käsiraamatud toovad ärevuse tüüpiliste sümptomitena välja närvilisuse, rahutuse, kergesti tekkiva väsimuse, suurenenud lihaspinge ja -valu, ärrituvuse ning keskendumis- ja uinumisraskused.Paljude jaoks on ärevus kui metsapõleng, mis saab alguse tikutõmbest koidikul ja lõõmab päeva edenes üha ägedama leegiga, et seejärel õhtul voodisse ronides imestada: „Miks mul küll und ei tule?“ Teisi kimbutavad paanikahood, mis tabavad neid ootamatult kui välk selgest taevast või ajavad südaöösel une pealt üles. Kolmandad muretsevad aga konkreetsete asjade pärast. Dr Brewer on oma teadustöödes keskendunud ärevuse ja harjumuste (alkoholi liigtarvitamisest stress-söömise ja sissejuurdunud viivitamiseni) vahelistele seostele: miks me õpime ärevile minema ning kuidas me kujundame sellest harjumuse. Tema lahendustele orienteeritud raamat: • tutvustab ärevuse tekkimise psühholoogilisi ja neuroteaduslikke selgitusi;• annab kondikava, mille toel ärevuse taandumise nimel tööd alustada;• näitab, kuidas tuvastada ärevuse päästikuid (ka neid, mille ärevus ise valla päästab);• aitab mõista, miks me takerdume mure ja hirmu tsüklitesse ning kuidas ajakohastada aju tasuvõrgustikke nõnda, et nende haardest vabaneda; • õpetab aju õppimiskeskusi kaasavaid võtteid, et ärevuse tsüklitest (ja teistest harjumustest) välja murda.Võimalik et tegu on ainsa ärevusealase raamatuga, mida eales vajate. Juhindudes oma laboris tehtava neuroteaduse viimasest sõnast ja kliiniliselt tõestatud võtetest, avaldab dr Brewer leidlikult selle, miks ärevustsüklid on nõnda visad murduma. Näidates selgelt, kuidas ja miks on muretsemine niivõrd sõltuvust tekitav, juhendab ta lugejat vabanema vanadest harjumustest, mis ärevust käigus hoiavad, ja harutama lahti köidikuid, mis elu aheldavad. Tegu on tõenduspõhise psühholoogiateadusega selle parimal kujul.Mark Williams, Oxfordi Ülikooli kliinilise psühholoogia emeriitprofessor, raamatu „Mindfulness“ kaasautorShow more ...
Lehekülgi: 320Mida teha selleks, et astuda Airbnb, WeChati või Slacki edulugude jälgedes? Hoffman ja Yeh väidavad, et tänapäeva keskkonnas on välkkasvu agressiivne kasvustrateegia võtmetähtsusega element, mis aitab äri kiirelt üles ehitada. See ... kujutab endast rida tehnikaid, mis võimaldavad nii idufirmadel kui ka juba kanda kinnitanud äridel rekordilise ajaga turul tooni andvaid ettevõtteid luua. Välkkasvu taga seisavad kiire kasvu taganttõuke ja ohjes hoidmise strateegiate ning tehnikate kogum, mis seavad ebamääraste väljavaadetega keskkonnas efektiivsuse asemel esikohale kiiruse. Välkkasv eeldab küll hüperkasvu, kuid on enamat kui tuim „kasva kähku suureks“ plaan. See nõuab sihikindlaid ja eesmärgipäraseid valikuid, mis ei pruugi olla traditsioonilise ärimõtlemise seisukohalt sugugi loogilised. Lisaks on vaja langetada raske otsus: kas võtta välkkasvu näol juurde veel üks risk ja teha enda elu ebamugavaks või leppida veelgi suurema riskiga jääda kaotajaks, sest konkurendid välkkasvavad esimesena. Raamatu kirjutamisel suhtlesid autorid sadade tegevjuhtidega, sealhulgas nendega, kes tüürivad maailma kõige väärtuslikumaid ettevõtteid, nagu näiteks Facebook, Alphabet (Google), Netflix, Dropbox, Twitter ja Airbnb. Ehkki nende lood mitmeski aspektis varieeruvad, on neil kõigil üks ühine joon: äärmuslik, kohmakas, riskantne, ebaefektiivne ja kompromissitu arusaam kasvust. Autorid selgitavad üksipulgi lahti, kuidas välkkasv käib ning millal ja miks seda teha. Lisaks sisaldab raamat ettevõtete lühiprofiile, mis pakuvad põhjalikumat konteksti.Aken tegutsemiseks võib olla ahtake ja sulguda ruttu, hoiatavad autorid. Isegi mõni kuu kõhklemist võib tähendada seda, et juhtpositsiooni asemel tuleb võtta sisse rabe tagaajaja roll.Show more ...
Ühel külaskäigul hakkasid kooliealised pojapojad uurima, mis imeloom see börs õigupoolest on, kirjutab Seppo Saario „Nõnda ma investeerin börsiaktsiatesse. Teejuht noortele“ sissejuhatuses. Saanud alusteadmised, kuidas aktsiatesse investeerida, ... vaimustusid nad mõttest, et igaüks võib jõukust kasvatada ning seeläbi oma unistused ellu viia. Noortele investeerimishuvilistele mõeldud raamatu moto on suuresti analoogne Saario menuteosega „Kuidas ma investeerin börsiaktsiatesse“: esmatähtis on leida tasuvaid kasvuettevõtteid, osta nende aktsiaid ja anda aega. Omanikutulu toob märkimisväärse majandusliku kindlustunde, muudab rahaliselt sõltumatuks ja võimaldab järgida soovitud elustiili, innustab Saario noori juba varakult oma tulevase finantsvabaduse peale mõtlema. Ta kinnitab, et ka väikese sissetulekuga saab kapitali koguda, kui vaid targalt tegutseda ning pisikeste sammudega edasi liikuda. „Kui olin koolipoisina esimest korda suvel tööl endale raha teenimas, ütles mu pangaametnikust ema, et olgu sissetulek väike või suur, tuleb osa sellest alati kõrvale panna. Kui sa ei õpi distsiplineeritult elama, siis jääd ikka ja jälle rahahätta. Naudi elu nüüd ja kohe, aga niimoodi, et saaksid seda ka tulevikus nautida.“ Finantsvabadus ei taandu üksnes sissetuleku suurusele, küsimus on ka suhtumises, visaduses ja tahtejõus. Raamat aitab noorel lugejal välja töötada investeerimisstrateegia, mida rakendada kogu elu: suurendada oma parimat investeeringut kümnekordselt iga kümne aasta tagant. Lisaks pakub vanameister kakskümmend igihaljast börsivihjet, mida tasub kindlasti kõrva taha panna.Show more ...
Tunnustatud finantsajakirjanik William Green on viimase veerandsajandi jooksul veetnud sadu tunde maailma parimaid investoreid intervjueerides, naastes ikka ja jälle küsimuse juurde: millised põhimõtted, meetodid, tõdemused, harjumused ning ... isikuomadused on aidanud neil rikkaks saada. Green on veendunud, et kõige paremad investorid on intellektuaalsed isemõtlejad, kes otsivad lakkamatult võimalusi oma mõtlemist parandada. Charlie Munger, Buffetti ülimalt nutikas partner, on öelnud: „Ma jälgin, mis toimib ja mis ei toimi, ning miks.“ Tema eeskujude seas on Charles Darwin, Albert Einstein, Benjamin Franklin ning 19. sajandi algebra spetsialist Carl Gustav Jacobi. „Õppisin palju surnud inimestelt. Olen alati mõistnud, et on palju surnud inimesi, keda peaksin tundma õppima,“ on Munger tunnistanud. Green ütleb, et ta mõtleb parimatest investoritest kui praktiliste filosoofide tõust. Nad ammutavad teadmisi paljudest erinevatest valdkondadest – majandusajalugu, neuroteadus, kirjandus, stoitsism, budism, sport, harjumuste kujundamise uuringud, meditatsioon jne –, on trendide osas märkimisväärselt intuitiivsed, harjutavad fanaatilist distsipliini ja on välja töötanud kõrge valutaluvuse. Nad ei soovi lahendada segaseid mõistatusi stiilis „Kas see tool on tegelikult olemas?“ Nad otsivad vastuseid märksa pakilisematele probleemidele nagu „Kuidas saan teha tuleviku kohta targemaid otsuseid, kui tulevik on teadmata?“Green kinnitab, et tõenäosustega mängimine on tegutsemiseks harukordselt tõhus viis ja see hõlmab absoluutselt kõike, mida need investorid teevad: kuidas nad oma aega planeerivad; kuidas nad on valvel kallutatuste ja pimenurkade suhtes; kuidas nad oma vigade kordamist väldivad; kuidas nad tulevad toime stressi ja vastaseisudega; kuidas nad raha kulutavad ning kuidas nad ehitavad elu, millel on sügavam, rahast sõltumatu tähendus. Keskkoolis, ülikoolis ja armeeteenistuses pokkerit mänginud Lynch on öelnud: „Õppides mängima pokkerit, õppides mängima bridži või õppides ükskõik mida, mis teile tõenäosustega mängimist õpetab... on parem, kui kõik raamatud aktsiaturust.“ Harjumus mõelda neutraalselt faktidest ja arvudest, tõenäosustest, riski ja tulu tasakaalust aitab selgitada, miks need kõige taiplikumad investorid on elanud pikka ja õnnelikku elu. Raamatus „Rikkam, targem, õnnelikum“ saavad sõna terve investeerimislegendide galerii – Templeton, Bogle, Ruane, Buffett, Munger, Miller, Marks ja Greenblatt teiste seas. Nad ei õpetada mitte ainult seda, kuidas rikkaks saada, vaid ka seda, kuidas parandada oma mõtteviisi, teha otsuseid, hinnata riske, vältida kulukaid vigu, suurendada vastupanuvõimet ja muuta ebakindlus enda kasuks.Show more ...
Enamus meist on veendunud, et meie võimetel on piirid. Teadus aga ütleb, et see pole sugugi nii. Jo Boaleri „Piirideta mõistus“ pakub ohtralt tõendeid, mis kinnitavad, et tegelikult on meie aju ääretult paindlik ja õpivõimeline. Paljud on kasvanud ... üles veendumusega, et pea kas võtab matemaatikat või siis mitte. Esimeste raskuste tekkimisel jõutakse kärmelt järelduseni, et ei võta. Iga järgnev kiiva kiskuv katse vaid kinnitab seda. Samas leidub üllatavalt vähe selgeid tõendeid selle kohta, et inimene on jõudnud oma võimete vääramatu piirini. Küll aga pakub teadus hulgaliselt tõendeid sellest, et sageli kipume liiga kärmelt alla andma.Uuringud näitavad sedagi, et kui matemaatikapelguril tuleb arvudega pistmist teha, aktiveerub tema ajus hirmukeskus – seesama, mis erutub, kui näeme madu või ämblikku – samas kui probleemilahendamiskeskuste aktiivsus kukub oluliselt. See selgitab nii mõndagi. Boaler lükkab üheselt ümber meid kammitsevad väärarusaamad ning selgitab, kuidas iseenda ja teiste potentsiaali paremini avada. Lisaks teaduse viimasele sõnale toob Stanfordi ülikooli professor välja kuus õppimise võluvõtit, mis panevad aju teisiti tööle. Need ei muuda üksnes uskumusi tegelikkusest, vaid ka tegelikkust ennast, sest mõistes oma päris potentsiaali, avanevad küljed, mida siiani eitasime.Show more ...
Värbamine on viimastel aastatel mastaapselt muutunud ja seda suuresti tänu jõulistele arengutele tööturul. See, mis varem töötas, enam ei toimi. Kuidas tööturu üha keerukamas olukorras parimaid kandidaate leida? Kuidas massist eristuda ning ... sotsiaalmeedias silma paista? Nendele ja paljudele teistelegi küsimustele leiab vastuse Helo Tamme „Praktilise värbamisturunduse käsiraamatust“.Tegemist on omamoodi epohhi loova raamatuga, mille sarnast pole Eestis varem välja antud. Lisaks põhjalikule teoreetilisele küljele on autor võtnud oma südameasjaks sügavuti lahata värbamisturunduse praktilist poolt, ilmestades kirjeldatut visuaalsete materjalide ning eluliste näidetega nii meilt kui ka mujalt. Raamatu abil tekib lugejal põhjalik ülevaade värbamisturunduse olemusest ja sellest, kuidas töökohti ja tööandjaid just nii turundada, et parimatele kandidaatidele silma jääda. Autor lammutab samm-sammult lahti värbamisturunduse olemuse, alustades sihtrühma määratlemisest ja persoona loomisest, lõpetades sotsiaalmeedia ja mobiilse värbamise ning mängustamisega. Liialdamata võib väita, et „Praktiline värbamisturunduse käsiraamat“ on soodsaim värbamisturunduse koolitus, mida Eestis on kunagi pakutud.Helo Tamme on tunnustatud personalijuht, kes alustas 2013. aastal värbamisblogiga „Mis muudab töökuulutuse atraktiivseks”. Lisaks „Praktilise värbamisturunduse käsiraamatule“ on tänaseks sellest välja kasvanud rida koolitusi, artikleid ning eraldi peatükk 2017. aasta „Personalijuhtimise käsiraamatus“.Show more ...
Läbirääkimised teenivad kahte elutähtsat eesmärki – teabe kogumist ja käitumise mõjutamist. Ja nii lohisebki see tüütu varjuna pea igas suhtluses kaasas. Ilma igasuguse liialduseta võib öelda, et elu ongi üks lõputu läbirääkimiste jada – olgu ... teemaks karjäär, raha, maine või armuelu, kõigi nende saatus sõltub suuresti sellest, kui võimeka läbirääkijaga on tegu.Chris Vossil on õnnestunud „Unusta kompromissides“ sõnadesse valada midagi sellist, mida varasemad eksperdid pole suutnud – kuidas mõjutada inimest tema alateadvuse kaudu. Kui senised tehnikad on rõhunud intellektuaalsele võimekusele, loogikale ning mõjusale argumenteerimisoskusele, siis Vossi ligi viieteist aasta pikkune praktika FBI pantvangiläbirääkijana kõneleb sootuks teist keelt. Nimelt räägib tema kogemus sellest, et me kõik oleme parajalt irratsionaalsed, impulsiivsed ning emotsioonidest juhinduvad loomad, mistõttu on etteaimamatus läbirääkimismängus ka kõige vahedamast mõistusest ja matemaatilisest loogikast vähe kasu.Vossi metoodika toimib, sest see on välja kasvanud aastate pikkusest kogemusest, mitte katselabori tulemustest. Võttes abiks rammusad näited elust enesest, demonstreerib ta ilmekalt, kuidas vastaspool emotsioonide, instinktide ning teadmiste abil kiirelt relvituks teha. Ja seda kõike suhet hoidval viisil. Selleks pakub ta välja viieastmelise mudeli, milles mängivad aktiivne kuulamine, empaatia, sideme loomine, mõjutamine ja soovitud muutus käitumises kandvat rolli. Mudeli eesmärgiks on suunata teist poolt nägema võit-võit lahendust olukorrale, tegema kompromisse, mõistma kasu pakutavas lahenduses jne.Lisaks selgitab Voss, milliseid sõnu kasutada, et hetkega läbirääkimiste kulgu muuta, milliste võtetega bluffija paljastada ning kuidas oma e-kirju nii sõnastada, et neid keegi enam ei ignoreeriks.Show more ...
Kuidas saab ettevõtte, mis pole kunagi kasumit teeninud, olla väärt miljardeid dollareid? Miks mõned idufirmad meelitavad ligi suuri investeeringuid ja teised mitte? Aswath Damodaran on finantsprofessor ja kogenud investor ning ta väidab, et loo ... võim on see, mis ettevõtte väärtust peamiselt mõjutab. Kui lisada nn liha luudele (ehk lugusid arvudele) siis veenab see isegi kõige ettevaatlikumaid investoreid riskima. Äris on olemas jutuvestjad, kes punuvad veenvaid lugusid, ja numbriinimesed, kes koostavad sisukaid mudeleid ja aruandeid. Damodaran väidab, et need mõlemad pooled on eduks vajalikud, kuid ainult nende kahe kombineerimine loob ärile väärtuse ja aitab seda hoida.Aswath Damodaran oli ka 2018. aasta Nordic Business Forumi üks peaesinejaid.Show more ...
Patty McCord oli Netflixi talendijuht ning üks sealse ainulaadse ja tõhusa kultuuri loojatest. Oma värskes raamatus jagab ta Netflixis ja mujal Silicon Valleys saadud kogemusi.McCord pooldab töökohal radikaalset ausust, tema sõnul tuleb motiveerida ... rahuldust pakkuva tööga, mitte lubaduste, hüvede ja boonustasudega. Tegutseda tuleb läbipaistvalt, nii et iga töötaja teab oma väärtust, ning ettevõtte uutele vajadustele mitte vastavate töötajatega tuleb jätta hüvasti. Töötajatele tuleb anda võimalused ja vabadus ise oma tööd korraldada ja ette tulevaid katsumusi parimal viisil lahendada. McCord väidab et vanad personalipoliitika tavad ‒ iga-aastased arenguvestlused, töötajate võimustamise ja kaasamise programmid jms ‒ osutuvad tihtipeale vaid tohutuks aja ja ressursside raiskamiseks. Töötajad on täiskasvanud vastutustundlikud inimesed ningTema läbiproovitud nõuanded, mida vürtsitavad huumor ja otsekohesus, pakuvad lugejale uutmoodi väljavaateid ülitõhusa ja kasumliku kultuuri loomiseks.See raamat muudab teie suhtumist töösse ja ärijuhtimisse.Washington Post on raamatu nimetanud üheks 11 juhtimisraamatust, mida 2018. aastal lugeda.Show more ...
