Jutukogus leiduvad ulmekirjanduse suurmeistri Robert Silverbergi 17 lühiromaani, jutustust ja novelli 1980ndatest aastatest, mis demonstreerivad kirjaniku sisemise tasakaalu taasleidmist pärast uue laine tormide ja vormieksperimentide järgset ... pettumust kirjanduses ning ajutist eemaldumist sellest. Enesekindel ja uuesti auhindu võitma hakanud Silverberg viib lugejaid ajareisidele, olgu siis 1914. aasta Sarajevosse või alternatiivsesse maailma, kus kristlust ei tekkinud ja Rooma impeerium meie päevini edukalt säilinud on. Aga kirjaniku tahtel satume ka surmajärgsesse teispoolsusse, kus seiklevad sumeri muinaskangelased Gilgameš ja Enkidu, kelle teele satuvad Robert E. Howard ja H. P. Lovecraft, kaugetesse galaktikatesse pulsarite ja supernoovade keskele ning võõraste planeetide surmohtlikesse džunglitesse. Silverberg näitab meile ka, mis võib juhtuda, kui 18. sajandist meie aega toodud klassikalise muusika imelaps puutub kokku tänapäeva popmuusika skeenega.Tõlkinud Tatjana Peetersoo, Triin Loide, Jay Skaidrins ja Raul Sulbi. Koostanud Raul Sulbi. 470 lk.Show more ...
Igikelts ja tuli on Roger Zelazny üks hilisemaid kogumikke, mis sisaldab nii puhast teadusfantastikat (kosmos, tehisintellekt) kui ka fantasyt, lisaks veel autori kommentaare ja esseelaadis tekste ulmežanri arengust ja autori loomemeetoditest. ... Kaks kogumiku lugu on võitnud Hugo (Hokusai: 24 vaadet Fuji mäele ja Igikelts).Lugu Hokusai: 24 vaadet Fuji mäele, räägib tagasihoidlikust palverändurist, kes rändab Fuji mäe läheduses, otsides Hokusai kujutatud vaateid, ja võitleb samal ajal nii virtuaalsete kui pärisdeemonitega.Show more ...
Vene autorite jutukogumik. Koostanud ja tõlkinud Veiko Belials. Sari: Sündmuste horisont. 256 lk.Raevu päevade teise valiku siduv motiiv, nagu pealkirigi ütleb, on sissetung. See võib tulla kosmosest või hoopis lähemalt, teistsugusest dimensioonist ... või meie endi hulgast, aga igal juhul sunnib see inimesi tegema valikut, avab nende olemuse, sunnib seisma silmitsi raevu päevadega. Just seetõttu on selles valikus koos nii lootus kui lootusetus, traagika ja romantika, tillukesed kangelasteod ja suured pettumused, aga ka mõtestatud ja mõttetud eneseohverdused. Ja jääb igaühe enda otsustada, kas me oleme maailma parimad kiskjad, nagu ütleb ajakirjanik Enguerrand Lõõmavas juunis, või kõrgkultuurne rass, kellel puudub agressiivsus teistlaadi mõistusliku elu esindajate vastu, rahu ja headuse kandjad, tõrvikuleek pimeduses, nagu väljendub minategelane Maksim Tihhomirovi jutus. Ja kas see viimane määratlus on tõsine või iroonilis-sarkastiline.Show more ...
Brandon Sandersoni romaanis Taevasselend (Skyward) on toimunud tervet galaktikat hõlmav kosmoselahing, milles inimesed on lüüa saanud ja sunnitud pagema Detrituse-nimelisele planeedile. Seal peituvad nad koobastesse, kuhu jäävad lõksu terveteks ... inimpõlvedeks, samal ajal kui planeeti ründavad salapärased võõrad tähelaevad. Koobastes kasvab ka piloodi tütar Spensa, kelle isa kohta räägitakse, et ta on kunagi lahingust põgenenud ja oma pere häbisse jätnud. Hoolimata kaaskodanike põlastusest püüab Spensa samuti piloodiks saada, et tulnukatega võidelda, teada saada, mis isaga juhtus, ja aidata inimkonnal püsima jääda.Show more ...
Kaanepilt Meelis Kroðetskin324 lk«Muinasjutt Troikast» (Сказка о Тройке) on 1968. aastal ilmunud satiiriline ulmeromaan. Kuna ilmumise ajal arvati, et see kritiseerib nõukogude bürokraatiat, valitsust ja teaduskeskkonda, sattus teos tol ajal ... «mittesoovitatud raamatute» nimekirja.Venemaal kultusteose staatust nautiv «Esmaspäev algab laupäeval» ja selle järg «Muinasjutt Troikast» on vendade Strugatskite loomingus üsnagi erandlikud teosed, nende ainsa fantasysarjana on need teravalt satiirilised ja kohati absurdsed. Romaani kirju tegelastegalerii moodustavad lisaks teadureile ja bürokraatidele erinevad mütoloogilised ja fantastilised tegelased.Romaanist eksisteerib kaks varianti, mis erinevad tegelaste ja mõningate süþeeliinide poolest. Esimest versiooni peetakse romaani «Esmaspäev algab laupäeval» otseseks järjeks. Teise versiooni sündmustik toimub Võlukunsti Instituudi seni avastamata korrusel. Tavaliselt avaldatakse kaks versiooni «Muinasjutust Troika» üheskoos, üks Arkadi ja teine Borissi lemmikuna, nagu oleme ka siin teinud.Show more ...
inimesed koletislikud, geniaalsed, julmad looduse loodud olevused, kes olid sellesama looduse üle võimu saanud, kuid ei kasuta seda võimu mitte kõige elava hüvanguks Need read loost Teine kolonisatsioon sobivad hästi motoks kogumikule, mis ... koondab peamiselt sel sajandil vene keeles kirjutatud lühijutte ja jutustusi. Erinevalt eelmistest kogumikest (Me armastame Maad 1 ja 2) näitab see üsna tumedatest toonides antoloogia inimesi teisest küljest. Kuigi pendel on liikunud teise serva, on mõtteliselt tegu ikkagi sama teemaga, mis Me armastame Maad kogumike puhulgi. Ka see kogumik lahkab sama küsimust: mis või kes on inimene?Autorid ja jutud:Sever Gansovski. Raevu päev Sergei Lukjanenko. Rong Soojale Maale Tim Skorenko. Revanš Kirill Benediktov. Koletis Andrei Tepljakov. Naabrid Andrei Livadnõi. Teine kolonisatsioon Aleksandr Batšilo. Mittevajalikud Aleksandr Buškov. Ja nad püüdsid loomi seal Julia Ostapenko. Kuninglik jaht Juri Poguljai. ÖkokeskusShow more ...
Öine vahetus (Night Shift; 1978) on õuduskirjanduse kuninga ja 20. sajandi kõige menukama ulmekirjaniku Stephen Kingi esimene ja kriitikute ning fännide hinnangul ka tema kõige parem novellikogu. Selles on tunda noore Stephen Kingi värskust, jutud ... on eelkõige ehedad ja karged, tihti novelliliku lõpplahendusega. Öine vahetus sisaldab 20 Kingi varase loomeperioodi tuntumat pala nagu Öine vahetus, Ma olen uks, Maisi lapsed ja Jerusalems Lot. Mitme selle kogumiku loo järgi on tehtud populaarseid õudusfilme, näiteks maailmakuulus Children of the Corn (1984, 2009), Maximum Overdrive (1986) ja The Lawnmower Man (1992).Lisaks Cthulhu-õudusele ja lovecraftilikule Uus-Inglismaale kohtame selles kogus õõvastava ökosüsteemi moodustanud hiidrotte, teistelt planeetidelt kaasa toodud tulnukõudust, peopessa tekkivaid silmi, ellu ärkavaid mängusõdureid oma hirmuäratava lahingarsenaliga, teadvuse omandanud masinaid, laste usukultusgruppi maisipõllul ja paljut muud hirmutavat ning õudustäratavat.TÕLKIJA(D)SILVER SÄRA, KRISTI KARTAŠEV, ANDREAS ARDUS, RAUL SULBI, EVA LUTSShow more ...
Täheaja 18. köites on Eesti Ulmeühingu ja kirjastuse Fantaasia viienda jutuvõistluse võidutööd. Siit võib lugeda koloniaalajastu Hiina ülikuid teenivatest salapärastest tegelastest, aga ka detailselt ülesehitatud aurupunk-maailmast. Vaimukas jutus ... sõlmib kass kuradiga lepingu, mis ta omanikule pehmelt öeldes peavalu põhjustab. Modifitseeritud dissidendid võitlevad militaarvalitsuse vastu. Sõjaväelane satub postapokalüptilises Eestis deemonlikku lõksu. Riia keisririigis kohtuvad eradetektiivid ajalooliselt tuntud suurmehega. Kübermaailma elanikud püüavad ellu jääda maatöid tehes. Elame kaasa kahe õe kannatustele sõjakeerises. Mõtleme isa ja poja suhetele külaühiskonnas, kus turistidele küttimisretki korraldatakse, ja saame teada, miks keegi pole enam hulk aega Kuul käinud.Show more ...
Hugo auhinnaga pärjatud romaan «Topeltstaar» on ameerika ulme suurmeistri Robert A. Heinleini (19071988) kaheksas maakeelde jõudnud raamat. Töötu näitleja Lorenzo Smythe palgatakse kehastama populaarset poliitikut John Joseph Bonfortet. Oponendid ... on Bonforte röövinud ning Smythe peab eelolevaid valimisi silmas pidades hakkama tema teisiku rollis kaitsma poliitiku vaateid, mis on tema enda jaoks vastumeelsed. «Topeltstaar» räägib loo sellest, kuidas vastanduvad näitleja ja poliitik, kuidas staarnäitlejast saab tähtpoliitik.Show more ...
Jätkuvad palgamõrvar Vlad Taltose seiklused maailmas, kus inimesed on allasurutud rahvas ja maailma valitsevad Dragaera võlurid. Vlad Taltose seikluste romaan Draakon järgneb ajaliselt kohe romaanile Taltos Vlad on koos dragaeralaste ... Morrolani ja Alieraga naasnud Surnute Radadelt ja leiab oma hämmastuseks, et ta uued tuttavad pakuvad talle tööd ja raha ja seetõttu ka uusi huvitavaid vaenlasi. Ja oma veelgi suuremaks hämmastuseks leiab ta end äkki sõjaväljalt, viimasest paigast, kus üks endast lugupidav palgamõrvar olla tahaks. Vladil jääb üle loota vaid oma taibukusele ja oma teravakeelsele lohesarnasele kaaslasele Loioshile.Show more ...
Paolo Bacigalupi ja Tobias S. Buckelli lühiromaanide kogumiku «Takerdunud maa» (The Tangled Lands; 2018) tegevus toimub fantaasiamaailmas, kus inimestel on keelatud võlukunsti praktiseerida. Iga kord, kui keegi midagi nõiub, paneb see kasvama väga ... ebameeldiva taime, okasväädi, mille torge võib inimese magama panna nii, et ta sellest enam ei ärka. See taim on juba vallutanud suure osa maailmast, mida nad tunnevad, põhjustades suurt põgenike voolu Khaimi linna, mida siiani on õnnestunud okasväädi eest kaitsta. Ometi on inimestel oma igapäevaste vajaduste ja eriti tervendamise jaoks ikka tarvis mõni loits lausuda, aga kes maagiaga tegelemisega vahele jääb, seda ootab kohtumine timuka kirvega. Kogumiku lood: Paolo Bacigalupi, «Alkeemik»; Tobias S. Buckell, «Hukkajanna»; Paolo Bacigalupi, «Khaimi lapsed»; Tobias S. Buckell, «Sepa tütar».Eesti keeles on ilmunud kolm Paolo Bacigalupi (1972) lugu, millest kaks on Stalkeri võitnud. Auhindu on ta saanud rohkelt teisigi, torgates silma selle poolest, et tema saadud auhindade hulk on avaldatud teoste hulgaga võrreldes ebatavaliselt suur. Ta romaan «The Windup Girl» sai Hugo, Nebula, Locuse jt auhindu, mitmed ta jutud on saanud erinevaid auhindu ja nominatsioone. Tema sõber Tobias S. Buckell (1979) on 2000. aastal debüteerinud ulmekirjanik, kelle kontos on tänaseks kaheksa romaani ja üle 70 lühiproosapala. Lisaks fantaasiamaailmade kujutamisele on ta kirjutanud videomängude romaniseeringuid, kosmose- ja planeediseiklusi ning ökothrillereid ja kliimakatastroofilugusid.Show more ...
Roger Zelazny Varjude Jacki (Jack of Shadows; 1971) on nimetatud kirjaniku loomingu kvintessents-teoseks, Valguse Isanda lugejasõbralikuks versiooniks, sammuks Needuste allee juurest Amberi kroonikate varjumaailmade manu. Ja kõik need hinnangud on ... omal kombel õiged. Tegu on Zelazny ühe vahest tähtsama üksikromaaniga, mille peategelane elab maailmas, kus hiiglaslik masin on peatanud planeedi pöörlemise, nii et see on jagunenud päevavalguse käes asuvaks teadusmaailmaks ja ööpimedusse mattunud maagiaühiskonnaks. Peategelane Jack on ainus, kes suudab liikuda nii pimeduse- kui valgusetsoonis. Ta peab lahendama dilemma, mida selle maailma südames asuva masinaga peale hakata. See Hugo auhinnale nomineeritud romaan on mõeldud austusavaldusena ka ulmekirjanduse suurmeistri Jack Vance“i kaubamärgiks kujunenud eksootilisi ja fantastilisi maailmu kujutavale loomingule.Show more ...
Sõjaretk Uus-Kiievi vastu on alanud! Kuid Õnnepäev ja tema malev ei ole ainus jõud, kes on iidse linna oma sihikule võtnud. Hämarusest astuvad välja need, kes vajavad Kiievit rohkem kui Õnnepäev...Ja vajavad seda iga hinna eest.Eepiline lahing on ... toimumas Uus-Kiievi all. Nii Õnnepäev, Los, Jomka kui vürst Vassili peavad oma võitluseid, igal oma eesmärgid, mõnel ka vastandlikud. Selgub, et nii mõnelgi mütoloogilisel koletisel on mehaaniline taust. Maa elanike saatus seisab noateral...Raamat on ilmunud Eesti Kultuurkapitali toetusel.Show more ...
Murray Leinsteri Hugo-auhinna võitnud jutustus «Uurimismeeskond» peaks kogumiku «Lilled Algernonile» vahendusel kõigile eesti ulmehuvilistele hästi teada olema. Kes ei mäletaks Kodiaki karusid Haputaigna Charleyt, Sitka Petei, Faro Nelli ja ... Kullatükki ning nende seiklusi Loren II kolooniaplaneedil. Vähem on teada, et Murray Leinster kirjutas neli üsna sarnase skeemiga ajakirjajuttu kokku raamatuks, mida ühendas Kolooniate Inspektsiooni vaneminspektori Bordmani tegelaskuju («Uurimismeeskonna» eestikeelses variandis Roane, kuna omal ajal tõlgiti ära just ajakirjaversioon), kelle tööülesanded viivad ta neljale väga erineva kliimaga kolooniaplaneedile erinevaid probleeme lahendama.Show more ...
Elavate surnute maailmas pole vihatumat meest kui Kuberner, despoot, kes juhib müüristatud Woodbury linna, kellel on omaenda haiglane õiglustunnetus, sundides vange linnarahva lõbustamiseks zombidega võitlema. Aga kuidas ta alustas? Kuidas tast ... sai selline mees? Romaanisarja Elavate surnute esimene raamat Kuberneri tõus keskendub just sellele. Tuleb välja, et ta alustas vaikse, rahuliku muusikaärimehena, kes armastas väga oma venda ja vennatütart.Ta muutus romaani jooksul on äärmiselt suur, sama võib öelda ka kõigi teiste raamatu tegelaste kohta. Kui palju oli Kuberneri muutumisel süüdi just see, et ta ei suutnud õigesti ümbritsevale vastu astuda, et ta pidi tegema, mis tegi, ellujäämiseks, kuni tast sai see, kes ta oli? Kas peitub Kuberner meis endis?On elavaid surnuid täis maailm ja Brian Blake, ta vend Philip, tolle tütar Penny ja nende sõbrad Bobby ja Nick, kes üritavad keset zombide maailmalõppu ellu jääda, alguses teisi inimesi otsides, siis neid umbusaldades, viimaks kahjuks küll enamikku neist vihates.Kui maailm meie ümber drastiliselt muutub, kas jääme iseendiks või muutume? Nietzchet tsiteerides: Kes võitleb koletisega, peab ette vaatama, et temast endast ei saaks koletis. Kui pikalt sügavikku vaadata, vaatab sügavik sulle vastu. Ja sa ei saa sinna midagi parata, et vaatab. Või saad?Show more ...
Raamatu sündmustiku inspireerijaks on Djatlovi kuru sündmused, kus üheksa noort mägimatkajat salapärastel ja siiani selgumata asjaoludel surid, kuid romaani põhirõhk on nii tolleaegse kui pisut hilisema Nõukogude eluolu kujutamisel, nähtuna ... väliseestlasest diplomaadi pilgu läbi.Igor Djatlovi juhitud üheksa matkajat lähevad Põhja-Uuralis mansi hõimu pühale Surnute Mäele ning hukkuvad külmas öös seni selgitamata asjaoludel. Mingi jõud sunnib neid oma telgi seestpoolt katki lõikama ja kaljujärsaku poole jooksma, kus nad saavad surmavaid vigastusi. Kõik see huvitab väga turvalises Rootsis elavat eesti poliitpagulase poega Hannest, kes valmistub diplomaadikarjääriks Nõukogude Venemaal.Jõudnud Moskvasse ja tutvunud Sovjetimaa unesarnase tegelikkusega, teeb ta oma noorusest hoolimata tähtsa järelduse: meie planeedil on kohti, kus tunned end alati ebamugavalt, ja on asjaolusid, mis on valmis rikkuma väljaarenemata psüühikaga noore inimese, kes ei taha alluda käskudele ega sundidele. Seesama Sovjetimaa on Djatlovi kuru sümboliks.Show more ...
Kes ei mäletaks Robert Sheckley alatasa igasugustesse väljapääsmatutesse olukordadesse sattuvaid kangelasi Gregorit ja Arnoldit ning nende planeetide kahjutustamise ettevõtet? Kes ei mäletaks legendaarset juttu «Tont nr 5» antoloogiast «Lilled ... Algernonile»? Esmakordselt maailmas ilmuvad nüüd kõik Gregori ja Arnoldi sarja kaheksa lugu ühtede kaante vahel just eesti keeles Orpheuse Raamatukogu sarjas.(Orpheuse Raamatukogu, 2228-0464; 2/2016)Show more ...
Kogumik koosneb kahest lühiromaanist, mille peategelaseks on kosmoselaevastiku julgeolekuteenistuse poliitohvitser Maxim Nikomedes, kes esimeses loos peab keset teravat ohvitseridevahelist rivaalitsemist ruumilaevas üles leidma ohtliku reeturi, kuid... satub teises osas ise süsteemi hammasrataste vahele ning leiab end New Jesusalemma kolooniaplaneedi eriliselt naturalistlikus ja jõhkras koonduslaagris poliitvangi staatuses. «Poliitohvitser» jõudis ilmumise järel Hugo ja Nebula auhinna nominentide sekka. «Poliitvang» pälvis sama au ning kandideeris lisaks veel Theodore Sturgeoni mälestusauhinnaleShow more ...
Kogumikus on eesti autoritelt:Miikael Jekimovi verine lugu kosmosepiraatidest, «Tormiga saabub ka veritasu»,Mairi Lauriku kaugtuleviku teaduslik fantastika «Surf ajalainetel», VeikoBelialsi ja J. J. Metsavana ühes Strugatskite maailmas toimuv lugu ... «Neli kohtapeale koma», Mann Loperi aurupungilik alternatiivajalugu 1905. aastarevolutsioonist Eestis - «1905», Tamur Kusnetsi lõbusas laadis esimesekontakti lugu «Ootamatu jahisaak», Armin Kõomägi düstoopse tuleviku-Eestivirtuaalreaalsuse jutt «Punamütsike», Jaagup Mahkra stiilipuhas mõõga jamaagia lugu «Umgolla mustad maagid».Täheaja numbri tõlkeosa tutvustab ulmeklassikut C. L. Moorei (19111987).Tema tegelast Loodekaare Smithi peetakse üheks Han Solo tegelaskujuinspireerijaks (lugu «Shambleau»). Joiry Jirel on mõõga ja maagia kirjanduseilmselt esimene naissoost mõõgakeerutaja (lugu «Jirel ja maagia»). Lugu«Ajavärav» räägib väljaspool aega ja ruumi paiknevast olendist, kesarmastab koguda maailmast tema jaoks huvitavaid elusolendeid ja asju, paigutadesneid siis oma isiklikku muuseumi. Lisaks leiab numbrist veel Raul Sulbiülevaateartikli C. L. Moorei elust ja loomingust.Show more ...
Algupärast Eesti ulmet avaldava Täheaja almanahisarja 13. köites on esindatud kirjastuse Fantaasia ja Eesti Ulmeühingu korraldatud jutuvõistluse paremik. Kogumikku kuuluvad võistlustööd esindavad erinevaid ulmekirjanduse suundumusi, muuhulgas näeb ... ilmavalgust tõenäoliselt esimene omamaine ökoloogilise ulme valda kuuluv jutt (Millest sa järeldad, et sinu karjamaal elab sipelgalõvi), on esindatud heal tasemel intellektuaalne alternatiivajalugu (Vastuoksa). On kuldajahõngulist kosmilist eepikat (See maailm on mulle!), postapokalüptilist salapära (Küljeluust ja lihast) ja eripäraseid fantaasiamaailmu (Meister ja õpipoiss, Aahe oma). Kokkuvõttes annab jutuvõistluse parimate tööde kogumik hea pildi eesti värskeimast ulmest. Lisaks ilmub kogumikus žürii liikme Triinu Merese tagasivaade toimunud jutuvõistlusele.Kogumiku jutud:Meister ja õpipoiss, Mann LoperMillest sa järeldad, et sinu karjamaal elab sipelgalõvi, Heinrich WeinbergVastuoksa, Mehis PihlaAahe oma, Osvald SoobelSee maailm on mulle, Maniakkide TänavKüljeluust ja lihast, Tea RoosvaldJoroski öö, Andrei SamoldinMust palee, Helen KäitVarjutaimed, Piret JaaksKuu kättemaks, Helen KäitMa ka ujun, Jüri KallasShow more ...
