Mida me teame noorte vaimse tervise kokkuvarisemisest? Kuidas anda neile tagasi tervem ja vabam lapsepõlv? Erinevate uuringute põhjal halvenes noorukite vaimne tervis 2010. aastate alguses järsult. Depressiooni, ärevust, enesevigastamist ja ... enesetappe oli üha rohkem, vahel juhtumite arv enam kui kahekordistus. Miks?Sotsiaalpsühholoog Jonathan Haidt esitab faktid teismeliste vaimuhaiguste epideemia kohta, mis ta-bas korraga paljusid riike. Ta uurib lapsepõlve olemust, seda, miks laps peab mängu ja maailma omal käel avastama, et küpseda taiplikuks täiskasvanuks, kes tuleb eluga toime. Autor tutvustab mehha-nisme, mille abil nutitelefonid lapsepõlve ümber programmeerisid. Selle tulemus on häired laste sot-siaalses ja neuroloogilises arengus alates unepuudusest kuni tähelepanu killustatuse, sõltuvuse, ük-silduse, sotsiaalse võrdluse ja perfektsionismini. Ta selgitab, miks sotsiaalmeedia kahjustab tüdrukuid rohkem kui poisse ning miks poisid on reaalsest maailmast virtuaalmaailma tõmbunud, millel on ka-tastroofilised tagajärjed neile endale, peredele ja ühiskonnale.Mis tähtsaim, Haidt esitab selge üleskutse. Ta diagnoosib ühiselu probleeme, mis meid lõksu püüdsid, ja pakub seejärel neli lihtsat reeglit, mis võivad sellest vabastada. Ta kirjeldab samme lapsevanemate-le, õpetajatele, koolidele, tehnoloogiaettevõtetele ja valitsustele, et lõpetada noorte vaimse tervise epideemia ja taastada inimlikum lapsepõlv.Jonathan Haidt kutsub lugeja põlvkondadevahelisele rännakule, kus vanemlik hoolitsus ja nutimaailma ahvatlused põrkuvad, paljastades sügavaid küsimusi tuleviku ühiskonna ja poliitika kohta. Samas pa-kub raamat praktilisi lahendusi lapsevanematele, õpetajatele ja poliitikakujundajatele, et taastada noortele arendav ja vaimselt tasakaalukas lapsepõlv.- Kristiina Tõnnisson, Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi juhatajaJonathan Haidti Ärev põlvkond on väga ajakohane teos, mis toob esile seosed nutitelefonide laial-dase leviku ning laste ja noorte vaimse ja sotsiaalse tervise enneolematu halvenemise vahel. Samal ajal pakub raamat selget ja praktilist visiooni, kuidas sellest kriisist välja tulla ning päästa meie laste lapsepõlv ja tulevik.- Vivian Puusepp, Tartu Ülikooli teoreetilise filosoofia teadur, PhD sotsiaalse tunnetuse uurimisvald-konnasAutorist:Jonathan Haidt on New Yorgi Ülikooli Sterni Ärikooli Thomas Cooley nimelise eetilise juhtimise õppe-tooli professor. 1992. aastal omandas ta Pennsylvania Ülikoolis doktorikraadi sotsiaalpsühholoogia erialal ja töötas 16 aastat Virginia Ülikoolis õppejõuna. Oma teadustöös käsitleb ta moraali- ja poliiti-lise psühholoogia teemasid, nagu kirjeldatud tema raamatus Õiglane meel. Oma viimases raamatus Ärev põlvkond jätkab ta Greg Lukianoffiga kahasse kirjutatud raamatus The Coddling of the Ameri-can Mind algatatud teemasid. Ta avaldab artikleid jms kirjutisi ka oma After Babeli lehel.Show more ...
New York Timesi ja Wall Street Journali menuk kahelt 2024. aasta Nobeli majandusauhinna laureaadilt näitab ühiskondlike institutsioonide tähtsust riigi õitsengus.Miks on mõni riik jõukas ja teine hädine, jagunedes rikkuse ja vaesuse, tervise ja ... haiguste, toidukülluse ja nälja poolest? Kas heaolu või virelemise määrab kultuur, ilm või geograafia? Selgub, et ükski neist teguritest ei ole lõplik ega saatuslik.Viieteistkümne aasta pikkusele uurimistööle tuginedes näitavad Daron Acemoglu ja James A. Robinson veenvalt, et majandusliku edu (või selle puudumise) aluseks on poliitilised ja majanduslikud institutsioonid. Vaid üks näi-de: korealased on märkimisväärselt homogeenne rahvas, ometi ollakse Põhja-Koreas maailma vaesemaid, sa-mas kui vennad ja õed Lõuna-Koreas on rikkamate hulgas. Erinevused kahe Korea vahel on tingitud poliitikast, millega on kujundatud kaks erinevat institutsionaalset suunda.Acemoglu ja Robinson esitavad erakordseid ajaloolisi tõendeid Rooma impeeriumist, maiade linnriikidest, Nõukogude Liidust, USA-st ja Aafrikast, ehitades üles uue poliitökonoomia teooria, mis on väga asjakohane vastamaks tänapäeva suurtele küsimustele kas või Hiina majanduskasvu või Ameerika õitsengu kestvuse kohta.Majandusajakirjanik Tõnis Oja sõnul pole see raamat isegi niivõrd majandusest, vaid ajaloost, geograafiast, ühiskonnakorraldusest ja juhtimisest. Ehkki autorid seda otseselt ei käsitle, saab aimu ka sellest, miks endise Nõukogude Liidu viieteistkümnest taasvabanenust on edukad vaid kolm Balti riiki.Autoritest:Daron Acemoglu (1967) on Türgi juurtega Ameerika majandusteadlane, kes on 1993. aastast Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi õppejõud ja 2019. aastast instituudi professor. 2005. aastal pälvis ta Ameerika Majan-dusteadlaste Liidu John Bates Clarki medali.James A. Robinson (1960) on Briti-Ameerika taustaga majandus- ja poliitikateadlane ning Chicago Ülikooli pro-fessor, aastail 20042015 oli ta Harvardi Ülikooli õppejõud.Mõlemad majandusteadlased pälvisid koos Simon Johnsoniga 2024. aastal Nobeli majandusauhinna. Nad on veel mitme raamatu kaasautorid, mh The Narrow Corridor (Penguin Press, 2019) ning Economic Origins of Dictatorship and Democracy (Cambridge University Press, 2009)Show more ...
„Kodutalu“ („Heimanˮ, 2020) kujutab sõjajärgset karmi elu Soomes Pohjanmaa külas, kus mehi vaevavad sõjatraumad ja -mälestused, millest üritatakse puskariga vabaneda, ja kus elu hoiavad üleval tugeva karakteriga naised. Tõsise loo muudab nauditavaks... autori oskus liita grotesk, must huumor ja poeetilisus üheks tervikuks. Peategelane Elof ja tema väikevend Ivar jäävad varakult orvuks, kuid Elof pärib Pohjanmaal asuva lapsepõlvekodu ja see on alles, kui ta sõjast naaseb. Elof armub oma surnud sõbra naisesse Olgasse ja abiellub temaga. Paar võitleb oma abieluõnne eest, kuid seda tumestab Elofi poolt toime pandud reetmine. Kui südametunnistuspiinad ja sõjamälestused muutuvad valusaks, püüab ta valu maha juua. Oluline roll on loos naistel, kes trotsivad muresid ja peavad vastu. Just Olga on see kalju, millele igapäevaelus toetutakse.Teos põhineb autori vanavanemate lool. Romaani keskmes on tavalised inimesed, kes teevad tavalisi asju. See on Soome ja soomerootslaste lugu: sõdades kannatanud inimesed, purunenud hinged, joomine, aga ka oma talukoht, mida peab hoidma järgmistele põlvedele.Ann-Luise Bertell (sünd 1971) on soomerootsi kirjanik, näitleja, lavastaja ja Vaasa teatri juht. Ta on lõpetanud Soome Teatriakadeemia ja debüteeris kirjanikuna 1997 luulekoguga „Rus av gulˮ. Ta on kirjutanud ka novelle, lasteraamatu ja näidendeid. Oma debüütromaanis „Pöörake ümber mu igatsusˮ („Vänd om min längutanˮ, 2016) kirjutab Bertell Ameerikasse emigreerunud Pohjanmaa inimestest. Romaan põhineb tema sugulaste kodumaalt lahkumise kogemustel. Teost on tunnustatud Choreuspriseti ja Yle kirjandusauhinnaga. Oma teises romaanis „Kodutaluˮ kirjutab autor neist, kes jäid Soome ning talusid sõdu ja neist saadud traumasid. „Kodutalu“ on võrreldud Väinö Linna triloogiaga „Siin Põhjatähe all“, sel on sarnaseid jooni ka „Tõe ja õigusega“. Teos kandideeris 2020. aastal Soome Finlandia ja Runebergi kirjandusauhinnale.Show more ...
