Andrus Ansip jutustab avameelselt lugusid oma elust alates ajast, mil ta vanaisa põlvel istudes vanaisa elutarkusi kuulas, ning lõpetades tänasega, kui ta ise lapselapsi põlvel hoiab.Need, kes raamatu läbi loevad, mõistavad paremini Andrus Ansipi ... valikuid keerulistes situatsioonides, saavad ülevaate peaministri tööst ning sellestki, millest tavaliselt ei räägita kuidas on turvatud peaminister ja tema pere; mis pronksiöö sündmustest on jäänud avalikkuse eest varjule; kuidas on otsustatud mõni suur riiklik tehing, miks osteti näiteks raudtee riigile tagasi; mida teevad tippkohtumiste ajal riigijuhtide abikaasad. Ja mida on peategelane läbi elanud, olles ise Eesti saatust puudutavate sündmuste keskpunktis.Küllap tekib lugejalgi rohkesti äratundmishetki: ta elab taas läbi ülikooliaja ja malevaelu, võtab vastu esimesed eurod, elab kaasa Liibanonis röövitud jalgrattureile, vaidleb Euroopa Parlamendis. Ja hakkab kõigi nende sündmuste keskel paremini mõistma, miks üks või teine otsus langetati just nii, nagu see langetati.Andrus Ansipi jutustatu aitas raamatuks kirjutada ajakirjanik Ülo Russak.HideShow more ...
Selles raamatus käsitleb autor maailmaajalugu võrguteooria perspektiivist vaadates. Ta jõuab järeldusele, et suurem osa inimkonna ajaloost on hierarhiate ajalugu: riigid, ühiskonnad, sõjaväed, firmad ja isegi ametiühin-gud on üles ehitatud ... hierarhiliselt. Hierarhiate kõrval on aga siiski alati olemas olnud ka informaalsed võrgud kui kohad, kus tekivad ja levivad uuenduslikud ideed. Need aga on ikka ja jälle hierarhiates häireid ja muutusi tekitanud. Sama toimub ka praegusel võrguajastul. Millistele olemasolevatele hierarhiatele see aga saatusli-kuks võib saada?*Niall Ferguson on tänapäeva kuulsamaid ajaloolasi. Ta on nõustanud peaministreid ja presidendikandidaate, olnud tähtsate ajalehtede kolumnist arvamusliider, kes ei jäta külmaks kedagi. Raamatus Linnaväljak ja rae-kojatorn demonstreerib Ferguson nii talle omast lennukust kui ka oskust pöörata tähelepanu detailidele. Mis peamine, lugeja võib olla kindel, et Ferguson teab nii mõndagi võrgustikest, mis juhivad maailma. Kaarel Piirimäe, Tartu ja Helsingi Ülikooli ajaloolaneAutorist: Niall Ferguson on USA Stanford Ülikooli šoti päritolu ajalooprofessor, kes on tuntud uuenduslike, provokatiiv-sete ja tavaarusaamadele vastanduvate vaadete poolest. Ta on kirjutanud 15 raamatut, mh maailmaajaloo, majandus- ja finantsajaloo ning Briti ja Ameerika imperialismi teemadel. Eesti keeles on neist seni ilmunud Maailmasõda (2008), Raha võidukäik (2010) ja Tsivilisatsioon (2013). Fergusoni on peetud konservatiiviks, kuid ta ise peab end pigem tüüpiliseks šoti valgustusliberaaliks.Show more ...
Lääs ei suutnud ära hoida Venemaa jõhkrat rünnakut Ukrainale sõja tagajärjed vapustavad Euroopat ja maailma veel aastaid. Mitte üksnes Venemaa, vaid ka tema lähedane partner Hiina seab NATO-le tohutuid strateegilisi väljakutseid. Kauaaegne NATO ... strateeg dr Stefanie Babst annab ülevaate liidu sisemisest toimimi-sest. Tema haarav analüüs ei näita mitte ainult seda, kuidas me pärani silmi katastroofi poole suundume, vaid avab ka ukse vajalikule kursimuutusele: Lääs peab lõpuks koguma julgust, et Venemaale ja tema toetajatele ühtsuse ja jõuga vastu astuda.*Stefanie Babst pakub haruldast kohalolnu pilku sellele, millised arusaamad ja kaalutlused on liikunud NATO koridorides viimase 20 aasta pöördelistel hetkedel. Ta kirjutab elavalt ja südamega, põimides isiklikku koge-must alliansi koridorides ja muret Ukrainas toimuva pärast laiema teadmisega. - Evelyn Kaldoja, Postimehe välisuudiste toimetuse juhatajaAutorist: Dr Stefanie Babst on teinud tähelepanuväärse karjääri NATO rahvusvahelise personali hulgas. 22 aasta jooksul töötas ta erinevatel ametikohtadel avaliku diplomaatia osakonnas, mida ta NATO abipeasekretäri asetäitjana 2006.2012. a juhtis. Ta on rahvusvaheliselt tunnustatud strateegiline nõustaja, kirjastaja ja esineja rahvusva-helise julgeoleku küsimustes ning Saksamaa Välissuhete Nõukogu, Taani Sõjauuringute Keskuse ja Põhjamaade julgeolekupoliitika Norra foorumi juhatuse liige. Stefanie on aktiivne erinevates turvavõrgustikes, sealhulgas Women in International Security (WIIS) ja Maailma Majandusfoorumis; ta on Londonis asuva European Lea-dership Networki vanemteadur. Stefanie Babsti ametialaseid saavutusi on tunnustatud mitme riikliku autasuga ja ta arvati Saksamaa 2022. aasta 100 parima naisjuhi hulka.Show more ...
Oma ainulaadses raamatus väidab Richard Wrangham, et just keedetud või küpsetatud toit põhjustas meie esivanemate erakorralise muundumise ahvitaolistest olenditest Homo erectuseks. Kolde ümber pakub välja uue huvitava mõtte: kuumutatud toit ... põhjustas seedetrakti kokkutõmbumise ja aju suurenemise, aitas kaasa inimühiskonna arengule ning meeste ja naiste tööjaotuse tekkele. Kui meie esivanemad kohastusid tule kasu-tamisega, arenesid toitu kuumutavatest ahvidest inimesed.Hõlmates palju valdkondi alates toidu etikettimisest ja ülekaalulistest lemmikloomadest ning lõpetades toor-toidufanatismiga, pakub Kolde ümber hämmastavalt omapärast arusaama sellest, kuidas sai meist selline sotsiaalne ja intelligentne liik, nagu me tänapäeval oleme.*Tule tegemise kunsti ja sellel sooja toidu valmistamise oskuse omandamine muutis inimkonna käekäiku vä-hemalt niisama palju kui keele teke. Ka mehe ja naise praeguseni kehtivate soorollide kujunemine on sellega seotud. Nii väidab raamatu autor ning tõestab kõike veenvalt rohkete faktide ja näidetega. Teaduskirjanduse kohta on tegemist kergelt loetava ja kaasahaarava sisuga raamatuga. On ju inimkond oma nüüdseks väljakuju-nenud toitumisharjumustega jälle teelahkmele jõudnud ja kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta.- Aivar Hanson, restoranijuhi White Guide Estonia väljaandjaAutorist:Richard Wrangham (snd 1948, filosoofiadoktor, Cambridgei ülikool 1975) on Harvardi ülikoolis bioloogilise antropoloogia professor, kes algatas 1987. aastal Kibale šimpansiprojekti. Ta on korraldanud laiaulatuslikke primaatide ökoloogia, toitumise ja sotsiaalse käitumise uuringuid. Wrangham alustas oma teadlaseteed Tan-saanias Gombe rahvuspargis Jane Goodalli pikaajalises tavašimpanside väliuuringus. Koos Elizabeth Rossiga al-gatas ta 1997. aastal Kasiisi projekti ning on ka suurte inimahvide ellujäämisprojekti GRASP patroon.Show more ...
Miks meie esivanemad kunstiga tegelesid? Mida tähendas neile kunst ja mida tähendab nende kunst meile tä-napäeval? Miks on kunst üldse oluline? See väike ajalooraamat viib meid põnevale reisile läbi inimloomingu 100 000 aasta.Alustades ... eelajalooliste inimeste jäetud jälgedest, näitab Charlotte Mullins meile varaseid meistriteoseid, nagu terrakotaarmee ja Exekiase maalitud vaasid, ning jutustab renessansiajastu lugu, tutvustades Giottot ja Dona-tellot, van Eycki ja Michelangelot. Läbi 20. sajandi turbulentsi jälgib ta, kuidas kunstnikud rühmadesse koondu-vad ja lahku lähevad, ning vaatleb teerajajaid, nagu Frida Kahlo, Jacob Lawrence ja Georgia OKeeffe. Tänapäe-vast rääkides heidab ta pilgu sellistele kunstnikele nagu Ai Weiwei ja Shirin Neshat, kes arendavad kunsti kui vastupanu ühiskonnas esinevatele probleemidele ja väärnähtustele.Mullinsi Väike kunstiajalugu kulgeb Jaapanist ja Indiast Lõuna-Ameerika ja Lähis-Idani, tutvustab hulgaliselt tähelepanuta jäänud kunstnikke ning ülistab kunsti otsustavat rolli meie kollektiivse kultuuri mõistmisel.* Tarmukas, valgustav ja imeline raamat. - Edmund de WaalSäravalt läbinägelik. Värske käsitlus meile teadaolevast kunstiajaloost. - Katy Hessel, The Great Women Artists taskuhäälingu saatejuhtImeliselt värskendav, köitev ja tempokas kulgemine läbi maailma kunstiajaloo. Ühtaegu õpetlik ja arusaadav ning mul pole kiitmiseks piisavalt sõnu. Soovin, et teos oleks olnud saadaval juba minu kunstitudengiks olemise ajal! - Jennifer Higgie, raamatu The Mirror and the Palette autorMullins jutustab kunstilugu imeliselt elava stiiliga, võttes lugeja kaasa kosutavale, tuhandeid aastaid ja sadu kunstiteoseid hõlmavale ajarännakule. - Will Gompertz, raamatu Mida te vaatate? autorMullins juhatab meid vilunult läbi muutuvate kunstimaastike ja seab silmitsi kunstnikega keset nende töö-tandrit. Innustav sissejuhatus kunsti noorele lugejaskonnale ja kaasahaarav kirjavara kõigile inimkultuurist hu-vitatutele. - Susan Owens, raamatu Spirit of Place autorAmbitsioonikas ja köitvalt kirjutatud, suure hingega väike ajalugu. - Jacqueline Riding, raamatu Hogarth: Life in Progress autorShow more ...
Noor prantsuse aristokraat ja jurist Alexis de Tocqueville (18051859) ületas 1831. aastal Atlandi ookeani, et uurida pea sama noorte Ameerika Ühendriikide vanglasüsteemi. Kohale jõudes rabas teda aga tolle aja kohta seninägematult võrdne ühiskond, ... kiriku ja riigi lahusus ning juba mujal maailmas kuulsust koguda jõudnud ameerikalik demokraatia.Kõrvutades Prantsuse, Inglise ja Ameerika demokraatiat, tõi Tocqueville välja kaks põhivoorust: va-baduse ja võrdsuse. Prantsuse revolutsiooni kandev sõnum oli võrdsus, mis ometi ei viinud nn korra-liku demokraatia väljakujunemiseni. Inglismaal oli vabadust, ent nappis klasside vahelist võrdsust. Ameerikas oli aga nii ühte kui ka teist ja kõigele lisaks uhiuusi, läbinisti demokraatlikke probleeme: pressivabaduse kahe teraga mõõk, rasside vahelised pinged, kapitalismist rikastunute korrumpeeru-mine ja individualistlikku avantürismi soosivas kultuuris väetite mahajäämine.Kodumaale naastes kirjutas Tocqueville märgilise tähtsusega Tähelepanekuid Ameerika demokraa-tiast (18351840) tsiteerituima Ühendriikide poliitikast kirjutatud raamatu , milles tehtud tähe-lepanekud ei ole kaotanud oma teravust ja aktuaalsust tänini.Show more ...
Raamat võrdleb kuut riiki, mis on üle elanud äsjased murrangud: Jaapani sunnitud avanemine kommodoor Perry laevastiku surve tõttu, ohvriterohked riigipöörded Tšiilis ja Indoneesias ning Austraalia, Saksamaa ja Soome muutumised pärast Teist ... maailmasõda. Et autor on elanud neist kuuest riigist viies ja oskab ka vastavaid keeli, on tal võimalik tuua näiteid otseallikatest. Need riigid tulid kriisidega vahelduva eduga toime tänu sellis-tele mehhanismidele nagu vastutuse võtmine, valulikult aus eneseanalüüs ja teiste eeskujudest õppimine. Tu-levikku vaadates käsitletakse seda, kuidas USA, Jaapan ja terve maailm tulevad praegu toime enda ees seisvate probleemidega.Autorist:Jared Diamond (snd 1937) on geograaf, ajaloolane, ornitoloog ja hulga populaarteaduslike raamatute autor, California Ülikooli geograafiaprofessor, üks Ameerika Ühendriikide mõjukamaid intellektuaale. Tema raamatuid on tõlgitud kümnetesse keeltesse. Eesti keeles on varem ilmunud tema teos Püssid, pisikud ja teras: inimühis-kondade erinevad saatused (2002).Show more ...
Professor Elmar Silvester Salumaa (1908‒1996), luteri kiriku vaimulik ja pedagoog, pidas 1960. aastatel Usuteaduse Instituudi üliõpilastele filosoofia ajaloo loenguid antiigist ja keskajast kuni uusajani. Tema kirjapandul on Eesti humanitaaria ... lähiajaloos eriline koht – see oli intellektuaalselt aus alternatiiv nõukogudeaegsele kohustuslikule marksistlikule käsitlusele. Kaheköiteline „Filosoofia ajalugu“ on koostatud professor Salumaa käsi- ja masinakirjaliste ülestähenduste alusel. Uus redigeeritud väljaanne on eesti keeles ainulaadne, näidates, kui tihedalt oli ühe erakordse Eesti suurmehe elutöö seotud kogu Euroopa kultuuri- ja mõttelooga. Professor Elmar Salumaa oli Kilingi-Nõmme linna aukodanik ning EELK Usuteaduse Instituudi ja Tartu Ülikooli audoktor. Teine köide sisaldab uusaja filosoofiat. Üksteise järel käsitletakse üksikasjalikult olulisemaid uusaja filosoofe, erilise põhjalikkusega tutvustatakse saksa idealistliku filosoofia võtmeautoreid. Peatükk S¸ren Kierkegaardist ilmus omaette teosena 1939. aastal.Show more ...
Professor Elmar Silvester Salumaa (1908‒1996), luteri kiriku vaimulik ja pedagoog, pidas 1960. aastatel Usuteaduse Instituudi üliõpilastele filosoofia ajaloo loenguid antiigist ja keskajast kuni uusajani. Tema kirjapandul on Eesti humanitaaria ... lähiajaloos eriline koht – see oli intellektuaalselt aus alternatiiv nõukogudeaegsele kohustuslikule marksistlikule käsitlusele. Kaheköiteline „Filosoofia ajalugu“ on koostatud professor Salumaa käsi- ja masinakirjaliste ülestähenduste alusel.Uus redigeeritud väljaanne on eesti keeles ainulaadne, näidates, kui tihedalt oli ühe erakordse Eesti suurmehe elutöö seotud kogu Euroopa kultuuri- ja mõttelooga.Professor Salumaa oli Kilingi-Nõmme linna aukodanik ning EELK Usuteaduse Instituudi ja Tartu Ülikooli audoktor.Esimene köide sisaldab nii antiikaja kui ka keskaja filosoofiat. Üksteise järel käsitletakse üksikasjalikult olulisemaid antiikfilosoofe ja keskaja teoloogia ning filosoofia võtmeautorid.Show more ...
Ajalugu ei kordu, aga õppida on sellest nii mõndagi.Tuntud Ameerika Ühendriikide ajaloolane Timothy Snyder on analüüsinud 20. sajandi Euroopa käekäiku ja toob välja kakskümmend olulist mõtet, kuidas peaks demokraatia säilitama vabadusi, kui tekib ... oht hirmuvalitsuseks. Tema raamat on üleskutse vastupanule, kui võimu anastab üks inimene või kildkond, või kui juhid püüavad seadusest enda huvides kõrvale hoida. See lühike, ent sisukas teejuht võtab kokku kõik, mida vajame demok-raatia püsimiseks, hoiatavateks eeskujudeks natsism, fašism ja kommunism.Autorist: Timothy Snyder on Yalei Ülikooli ajalooprofessor. Tema uurimistöö keskmes on Kesk- ja Ida-Euroopa ajalugu ning holokaust. Ta on raamatute Veremaad. Euroopa Hitleri ja Stalini vahel ning Must muld. Holokaust kui ajalugu ja hoiatus autor. Ta on mitu korda külastanud ka Eestit ning pälvinud Maarjamaa Risti III klassi teene-temärgi.Show more ...
Maailmakuulsa vene filosoofi-personalisti Nikolai Berdjajevi (1874‒1948) raamat „Venemaa saatus“ koosneb erinevatest essee tüüpi artiklitest, mis on kirjutatud Esimese maailmasõja päevil. Nende peateemaks on Venemaa – tema hing ja saatuse hämarad ... keerdkäigud võrrelduna teiste rahvastega, Venemaa roll suures sõjas ja vene messianism. Berdjajev leiab vene hingest naiselikkust ja purjusolekut, aasialikkust ja euroopalikkust, pühadust ja kaabaklust. Ta võrdleb Venemaad Fjodor Dostojevskiga, kelles „põhjatu sügavus ja hõlmamatu kõrgus ühituvad mingisuguse madaluse ja ebaõilsusega, väärikuse puudumise ja orjusega. Piiritu armastus inimese vastu, Tõeline Kristuse-armastus ühitub inimeste vihkamise ja julmusega.“Ent milliseks kujuneb Venemaa pärast maailmatulekahju? Selle üle arutledes liiguvad vene mõtleja aimdused sõja algupoole optimistlikust ootusärevusest sõja lõpuperioodi süngesse pessimismi.Lisaks on teoses käsitletud laia teemade ringi rahvuslusest ja imperialismist kuni demokraatia ja isiksuse problemaatika ning vaimu ja masina suhteni.Raamatut tuleks vaadelda oma ajastu kontekstis ning see tähistab üht etappi N. Berdjajevi filosoofiliste ja ühiskondlike ideede arengus.Show more ...
Kas keskaeg oli keskaja inimese jaoks pime aeg? Mida tähendas perekond muinasaegsele inimesele? Mida mõtles inkvisiitor, kui ta piinas nõidumises kahtlustatavat? Kas nälg tegi veganiks? Kuidas nägi tema, meie esivanem seal kauges ajas tagasi, ... maailma? Missugustes oludes ta valikuid tegi? Millistele teadmistele toetudes tehti otsuseid enne Teist maailmasõda? Mida me rahvana oleme kaasa võtnud ja võtame tänasest päevast tulevikku?Vikerraadio ajaloosaate Eesti lugu 800 osas on teadlased ja koduloouurijad otsinud ja andnud vastuseid eestlaste käekäigu kohta.Jutud Ivo Schenkenbergist Liivimaa sõjas, Vabadussõja kangelastest Anna Varesest ja Salme Bergmannist, Teises maailmasõjas Soome ja Eesti vabaduse eest võidelnud kaugluurajatest, põlatud ametit pidanud timukast ja etikutel lobisenud tallinlastest, külarahvast hullutanud Torupilli Jussist ja teistest meie esivanematest on üles kirjutanud saatejuht ja toimetaja Piret Kriivan.Piret Kriivan on Eesti Rahvusringhäälingu raadioajakirjanik. Saatesarja Eesti lugu eest on teda autasustatud Valgetähe V klassi teenetemärgiga, Eesti Kaitseliidu medaliga, Eesti teaduse populariseerimise auhinna ja Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali tunnustuspreemiaga.Show more ...
Raamatus „Unistuses mõistusest“ heidab Anthony Gottlieb värske pilgu tuntud mõtlejate kirjutistele, seab kahtluse alla suure osa tavapärasest tarkusest ning selgitab oma leide mõjuvalt ja klaarilt. Sokratese-eelsetest filosoofidest kuni Sokratese, ... Platoni ja Aristotelese kuulsusrikaste päevadeni ja renessansiaegsete visionääride-ni, nagu Erasmus ja Bacon, kerkib filosoofia siin esile nähtusena, mida ei kammitse ükski teine distsipliin. Pigem, nagu Gottlieb näitab, on teised teadusharud sageli filosoofia kõige pöördelisemaid läbimurdeid loodus- ja sot-siaalteaduste alal üle võtnud, luues sellega illusiooni, nagu ei toimuks filosoofias üldse iial mingit edasiminekut. Gottlieb maalib ilmeka portree inimeste mõistmistungist, toetudes näidetele ja lugudele inglite füüsikast kuni Umberto Eco „Roosi nimeni“. „Unistus mõistusest“ annab lugejaile värske arusaamise filosoofia arengust, selle põnevatest ja pentsikutest põigetest ning mõjust meie elu igale aspektile.Autorist: Anthony Gottlieb on nädalalehe The Economist endine tegevtoimetaja ning olnud külalisõppejõud Harvardi Ülikoolis ja Oxfordi Ülikooli All Souls College’is. Tema kaastöid on ilmunud The New Yorkeris, The New York Ti-mesis ja paljudes tema sünnimaa, Suurbritannia väljaannetes. Gottlieb elab New Yorgis.Show more ...
Donald Trumpi presidentuur tõstatas küsimuse, mida paljud kunagi tõenäoliseks ei pidanud: kas Ameerika de-mokraatia on ohus? Harvardi professorid Steven Levitsky ja Daniel Ziblatt on üle kahekümne aasta uurinud demokraatiate lagunemist Euroopas ja ... Ladina-Ameerikas ning nende arvates on vastus jaatav. Demokraatia ei lõpe enam pauguga revolutsiooni või sõjaväelise riigipöördega , vaid vaikse kiunatusega, põhjuseks ülitäht-sate institutsioonide, näiteks kohtusüsteemi ja ajakirjanduse aeglane ja pidev nõrgenemine ning poliitilise hea tava järkjärguline murenemine. Hea uudis on see, et autoritaarsuse kiirteel on mitu väljasõidurampi. Halb uudis on see, et esimene on juba seljataga.Ajalehed Washington Post ja Time nimetasid seda New York Timesi menuki tiitliga pärjatud raamatut üheks 2018. aasta tähtteoseks.* Vastupidiselt paljudele analüütikutele ja mõtlejatele ei jää Levitsky ja Ziblatt kinni president Donald Trumpi isikusse, vaid analüüsivad USAs aset leidnud muutusi laiemalt. Järeldused on lohutud: Trumpi esimene valimis-võit oli USA ühiskonna arengu loogiline lõpptulemus. Eestile on raamatu põhijäreldus, et ei piisa üksnes USA välispoliitika ja maailma jälgimisest. Vaja on peensusteni tunda ka USA ajalugu ja sisepoliitikat, sest valimis-ringkondade järjekordne muutmine (nn gerrymandering) võib tuua endaga kaasa tagajärgi, mis annavad tunda ka siin Maarjamaal.- Erkki Bahovski, Postimehe arvamustoimetajaShow more ...
Kuidas selgitada maailma ilma ruumi ja ajata? Carlo Rovelli: Ühel ööl 2012. aastal, pikal üksildasel autosõidul Itaaliast Prantsusmaale taipasin, et ainus mõis-tetav viis, kuidas selgitada käimasolevaid muutusi ettekujutuses ruumist ja ajast, on ... rääkida kogu lugu algusest peale alates Demokritosest kuni ruumikvantideni välja. Lõppude lõpuks saan ma ise loost aru just niimoodi. Hakkasin sõidu ajal mõttes kogu raamatut kavandama ja läksin üha enam põnevile, kuni kuulsin korraga polit-seiauto sireeni, mis nõudis minult peatumist. Kihutasin kaugelt üle lubatud piiri. Itaalia politseinik küsis viisakalt, kas ma olen hull, et niimoodi kihutan. Seletasin talle, et mulle tuli just idee, mida olin nii kaua otsinud; politsei-nik lasi mu ilma trahvita minema ja soovis raamatuga edu. See ongi see raamat. Autorist: Carlo Rovelli on Itaalia tunnustatud füüsikateoreetik, kes on andnud suure panuse ruumi ja aja füüsikasse. Ta on töötanud Itaalias ja USA-s ning juhib Prantsusmaal Marseilles Centre de Physique Théorique kvantgravitat-siooni uurimisrühma. Tema raamat Seitse lühikest füüsikatundi on erakordne rahvusvaheline menuteos, mis on tõlgitud 41 keelde, eesti keeles on ilmunud ka Helgoland (2024).Show more ...
Saksamaa eiras aastaid Putini režiimi ohumärke, ignoreeris oma Euroopa naabrite hoiatusi ning muutus üha sõltuvamaks Venemaalt pärit gaasist ja naftast. Tulemuseks on tõsine majanduskriis, mis pikas perspektiivis vähendab liitvabariigi jõukust. ... Kuidas see juhtuda sai? Milline roll oli Gerhard Schröderil, ulatusliku poliitika- ja ärivõrgustikuga kantsleril ja hilisemal gaasilobistil? Miks ei võtnud Angela Merkel ettenägelikumat kurssi? Mil-lised äri- ja poliitikasidemed, aga ka majanduslikud ja strateegilised huvid panid Saksamaad usaldama Putinit, kuigi too oli juba enne Ukraina ründamist pidanud sõdu, likvideerinud opositsiooni ning piiranud vabadust ja inimõigusi? Ajalehe Frankfurter Allgemeine Zeitung korrespondendid Reinhard Bingener ja Markus Weh-ner paljastavad Moskva sidemed Saksa poliitikaga ja toovad päevavalgele, kuidas sai võimalikuks üks suurimaid valearvestusi Saksamaa välispoliitikas alates 1945. aastast.* Lugu sellest, kuidas Venemaa on läbi aastakümnete kujundanud Saksamaa ühe suurima erakonna, hetkel va-litsuskoalitsiooni kuuluva Sotsiaaldemokraatliku Partei poliitikat Venemaa suunal, mõjub kohati põnevusloona. Saame teada, miks ja kuidas otsustati ehitada gaasijuhtmed Nord Stream I ja Nord Stream II, muutes Saksamaa seeläbi sõltuvaks Vene gaasist; miks usuti Saksamaal isegi pärast Krimmi annekteerimist, et tihedate kauban-dussuhete edendamine Venemaaga vähendab või lausa välistab agressiooniriski; kuidas suunati Saksamaa sot-siaaldemokraatide idapoliitikat finantstoetuste, uurimisinstituutide rahastamise ja Venemaa ülikoolide audok-toritiitlite omistamisega Venemaale sobivas suunas. Analüüs on seda olulisem, et paljudel poliitikutel, kelle te-gevust raamatus valgustatakse, on tänini arvestatav sõnaõigus Saksamaa välispoliitika kujundamisel. See on tungivalt soovituslik teos igale Eesti lugejale, kes tunneb huvi Saksamaa ja kogu Euroopa välispoliitika taus-tahoovuste ning Venemaa mõjutustegevuse meetodite ja ulatuse vastu.- Karin Sein, TÜ õigusteaduskonna tsiviilõiguse professorShow more ...
Maailm tundub olevat vahel kiuslik või lausa kuri, sealsamas võib ta olla tulvil ilu, lootust ja igatsust. Mõnigi arvab, et füüsika sõidab sellest kõigest traktoriga üle ja õpetab igeriku äti häälega, kuidas asjad tegelikult on. Carlo Rovelli ... raamat Helgoland lööb teadmiste turuplatsilt minema nii arvamusterohke pealiskihi kui ka sügavalt juurdunud arusaamad. Selgub, et kui me tahame saada mõttekaid vastuseid, siis polegi ilmne, kuidas tuleks maailma kohta küsida. Lugu saab alguse Helgolandi saarel, kus seati paika kvantmehaanika vundament. Rovelli räägib arusaadavalt ja kaasakiskuvalt, haarates füüsika teekonnal endaga kaasa rohkes kultuuriloolises kastmes pehmendatud filosoofiat. Selgub, et küsimuse Mis on päriselt olemas? asemel tuleb hoopis küsida: Mis toimub?.- Enn Kasak, teadusfilosoofShow more ...
Hannah Arendti autoriteetne reportaaž SS-i ohvitseri Adolf Eichmanni üle peetud kohtuprotsessist ilmus algselt 1963. aastal The New Yorkeris artiklisarjana, vallandades ridamisi tuliseid debatte. Siinne täiendatud versioon sisaldab nii pärast ... protsessi ilmsiks tulnud materjali kui ka Arendti postskriptumit, mis käsitleb tema vaatenur-gast tõukunud poleemikat. Eichmann Jeruusalemmas on erakordselt mõjuka intellektuaali silmapaistev mõ-tisklus kurjuse päritolust ja olemusest, ühtaegu šokeeriv ja informatiivne kartmatu pilguheit ühele 20. sajandi painavamale (siiani lahendamata) peatükile.Arendt sündis 1906. aastal Hannoveris Saksamaal, pages 1933. aastal Pariisi ja jõudis pärast teise maailmasõja puhkemist välja Ameerika Ühendriikidesse. Aastatel 194648 oli ta Schocken Booksi kirjastuse peatoimetaja. Hiljem õpetas Arendt politoloogiat Berkeley, Princetoni ja Chicago ülikoolis ning magistriõppeasutuses nimega New School for Social Research. Tema teoste sekka kuuluvad Inimolemise tingimused (The Human Condition), Revolutsioonist (On Revolution) ja Vaimuelu (The Life of the Mind). Teda on nimetatud üheks möödunud sajandi mõjukaimaks poliitfilosoofiks. Hannah Arendt suri 1975. aastal.* Hiilgav ja õõvastav. Stephen Spender, The New York Review of Books See sügavat mõistmist peegeldav raamat äratab paratamatult mõistuse ja riivab südametunnistust. Chicago Tribune Käsitleb meie ajastu suurimat probleemi ... probleemi, mille püstitab inimolendi eksistents nüüdisaegses tota-litaarsüsteemis. Bruno Bettelheim, The New RepublicShow more ...
Viimaste põlvkondade jooksul on kõik muutunud kiiremaks, paremaks ja odavamaks. Peaaegu kõik, mida võiks soovida, jõuab kohale päevade isegi tundide jooksul pärast otsuse langemist. Seda võimaldas Ameerika. Globaalsed tarneahelad püsivad ainult ... USA mereväe kaitse all. Rahvusvaheliste energia- ja finantsturgude alus on Ameerika dollar. Ameerika tarbijate rahuldamiseks loodi uuenduslikud töös-tusharud. Ameerika julgeolekupoliitika sundis sõdivaid riike relvi maha panema. Miljardeid inimesi toideti ja koolitati, sest Ameerika juhitud kaubandussüsteem levis üle maailma. See kõik oli kunstlik ja ajutine ja saab peagi otsa. Ameerika on kaotanud selle jätkamise vastu huvi. Geopoliitiline strateeg Peter Zeihan (1973) kaardistab järgmist maailma. Seal ei jää riikidel või piirkondadel muud üle, kui toota, kasvatada toitu, varustada ennast energiaga, võidelda oma võitlusi ise, elanikkond samas kahanev ja vananev. Riikide loetelu, kus see toimiks, on väiksem, kui arvate. Seega muutub kõik alates sellest, kuidas me toodame, toitu kasvatame, tulesid põlemas hoiame, transpordime, reisime. Autor viib lugejad val-gustavale (ja natuke hirmutavale) teekonnale, mis on mõtteselge, vaimukas ja talle omaselt läbinägelik.* Maailm, mille lõpust räägib Peter Zeihan, on senine, USA domineerimisega tagatud üleilmne geomajanduspo-liitiline elukorraldus. Zeihan näeb kuldse ajastuna kolme aastakümmet, mis üldjoontes jäid Berliini müüri lan-gemise ja koroonapandeemia vahele. Rahvusvaheline kaubandus lõi erakordselt õitsele, suured inimmassid rabelesid välja kirjeldamatust viletsusest. See külluse ja rahu aeg loojub praegu kiirenevas tempos, sest suured sõjajärgsed põlvkonnad ei saanud kuigi palju lapsi ning on ise tööturult lahkumas. Demograafia on saatus. Aga ka energia, väetised, tööstustooraine, geograafilised tingimused, põllumajandus ja toidutootmine, kaubavood ja tarneahelad. Peter Zeihani raamat aitab väga palju aega säästa neil, kes üritavad mõista, kuhu suundub eri-nevate regioonide elukorraldus. Raamat tugineb tohutule hulgale andmetele, mida ei saa filosoofilises vandli-tornis välja mõelda. Kultuurisõdalasele seda raamatut vaja pole, sest abielu defineerimisel ja sugude loendamisel liigsed teadmised pigem segavad. Kes aga tahab teada, millises raamistikus rullub lahti tulevik, sellele on andmed vältimatud. Maailmalõpp on alles algus on silmiavav teos. Oleme ajaloohetkes, kus tulevik on tõesti kõike muud kui mi-nevik väikeste muudatustega.- Mihkel Kunnus, semiootikShow more ...
Raamat Ükski inimene ei ole saar. Kolm esseed Gulagi arhipelaagist laenab pealkirjaks inglise klassiku John Donnei mõtte, mis resoneerib Nobeli kirjanduspreemia laureaadi Aleksandr Solženitsõni Gulagi arhipelaa-gi üldinimliku sõnumiga. Isegi ... vangilaager ei lahuta inimest inimkonnast. Iga inimene on väärtus, iga inimese vägivaldne surm, tema loomingu hävitamine on kaotus kogu inimkonnale. Ukraina kannatused meenutavad seda meile praegu iga päev. 1945. aastal kohtus Aleksandr Solženitsõn Lubjanka vanglas Eesti õigusteadlase ja Otto Tiefi valitsuse haridus-ministri Arnold Susiga. Susi oli esimene haritud eurooplane, keda Solženitsõn lähemalt tundma õppis ja kellest sai kirjaniku vaimne aken Euroopasse. Gulagi arhipelaag valmis põhiosas 1967.1968. aastal Eestis ja eestlas-te abiga. Teos raputas 1974. aastal Läänes ilmudes kogu maailma. Üheskoos moodustame jätkuvalt saarestikke, arhipelaage, mis üksteist paratamatult mõjutavad hästi või hal-vasti, aga mõjutavad. Inimkond on siiski üks, ja see, milline ta on, milline on Inimese nägu, on meie kõikide te-gude, valikute, peetud ja pidamata jäetud lahingute kujundatud. Meie kolm esseed kutsuvad nii kaasa mõtlema kui ka vastu vaidlema, aga ennekõike mõtestama. Inimkond vajab sügavat mõtet.Show more ...
