„Ma võiksin anda teile lõhnheinapatsi, mis on sama paks ja läikiv nagu palmik, mis rippus mu vanaema seljal. Aga see pole tegelikult minu anda ega teie võtta. Wiingaashk kuulub iseendale. Sellepärast pakun ma patsi asemel teile palmiku lugusid, mis ... on mõeldud meie suhte ravimiseks maailmaga.“Robin Wall Kimmerer vaatleb botaanikuna loodust teadlase pilgu läbi, ent potavatomi rahva liikmena võtab omaks arusaama, et taimed ja loomad on inimeste vanimad õpetajad. Oma raamatus „Lõhnheina põim“ ühen-dab ta need kaks vaatenurka. Toetudes oma kogemusele põlisrahva järeltulija, ema ja naisena, kirjeldab Kim-merer, kuidas elusolendid – astrid ja kuldvits, maasikad ja kõrvits, salamandrid, vetikad ja lõhnhein – pakuvad meile kingitusi ja õpetust isegi siis, kui oleme unustanud, kuidas nende häält kuulda. Tema lugudest jääb kesk-sena kõlama mõte: ökoloogilise teadlikkuse kasv eeldab inimestelt ülejäänud elusolenditega vastastikuse suhte tunnustamist. Ainult siis, kui võtame kuulda teisi olendeid, suudame mõista maa heldust ja õpime vastu andma oma kingitusi.*„Imetlen selles raamatus kõige enam autori lugude jutustamise kunsti. Elukogenud indiaaninaine põimib iga peatükiga justkui uue lõhnheinapatsi, milles ühinevad tervikuks kolm tarkust – täpne loodusetundmine, sügav traditsiooniline tähendus ja armastav emalik hoolitsus. Soovitan seda raamatut kõigile, kes tahavad mõista põ-lisrahvale omast seoste nägemise tarkust ja kooskõlas elamise viisi.“- Ave Oit, raamatu sisutoimetaja„Robin Wall Kimmerer on kirjutanud erakordse raamatu, mis näitab, kuidas teaduse faktitruud, objektiivset lähenemist saab rikastada põlisrahva iidse tarkusega. Kõige rohkem meeldib mulle viis, kuidas ta jäädvustab ilu – hiiglaslike seedrite ja metsmaasikate, vihmase metsa ja lõhnava heinamaa kujutluspildid püsivad kaua pärast viimase lehekülje lugemist.“- Jane Goodall, loodusteadlaneAutorist:Robin Wall Kimmerer on ema, teadlane, auhindadega pärjatud õppejõud ning potavatomi rahva registreeritud kodanik. Tema esimene raamat „Gathering Moss“ sai John Burroughs’i medali silmapaistva looduskirjandus-teose eest. Tema kirjutised on ilmunud sellistes väljaannetes nagu Orion ja Whole Terrain ning paljudes teadu-sajakirjades. Ta elab Syracuse’is, New Yorgi osariigis, kus ta on SUNY ökobioloogia õppejõud ning Põlisrahvaste Keskuse ja Keskkonna asutaja ja juhataja.Show more ...
LAHEDAT LUGEMISTAsjatundjate hinnangul pakub Er. Soone (debüüt)ilukirjandusteos Viimne vend Wismaris lahedat lugemist erineva elulaadiga inimestele, kuivõrd põnevas, humoorikas ja poeetilises vormis käsitletakse maailma tervikut.Raamatu keskmeks on ... lühiromaan T. worst dont come easy, 2... Keeruka pealkirja taga, mis on inspireeritud ühest 1980ndate menulaulust, hargneb lugu nn. eneseotsija teekonnast läbi nii ulmeliste kui ka olustikuliste seikluste - nii linnas kui maal (nagu õpetas Ed. Vilde oma Pisuhännas). Raamina algab teekond uue müstilise pandeemia tõttu suletud Tallinna Wismari (sõltlaste) haigla uksest ja lõpeb sulgemisele määratud Seewaldi (vaimu) haigla ja hipodroomi kandis...Lühiromaani paralleelliinina jõuab lugeja ette fantastiline maffia-lugu Ida-Viru põlevkivivarude ärastamisest (turismitööstuse kattevarju all) selleks, et toota tervele maailmale uut na/.../mi. Paralleeliin on eneseotsija suleharjutus riiklikuks jutuvõistluseks, kusjuures käsikirja algvariant pärineb tema kadunuks jäänud sõbra portfellist.Kaks kuud PÄRAST selle kadunud sõbra idee tekkimist põletasid pätid maha autori tegeliku hea tuttava, vaimuliku ja ajakirjaniku maja Kohtla-Järvel... lausub Soon.Kaks lühemat lugu Wismari-raamatus kvalifitseeruvad ehk novellidena, loodab autor. Üks neist - Kabe male - on samuti suhteliselt dokumentaalne, pajatades autori isiklikest kogemustest sotsiaalse sidususe vallas. 21. sajandi esimesel veerandil, Eesti pealinna lähistel...Teine lühem pala - Lugusid loomadest - on filosoofilis-muinasjutuline muusika-uurimus. Peaks kah nalja saama, nagu teisteski toodetes, märgib autor.Fotograafinagi töötanud Ervin Soon on teinud ka illustratsioonid, samuti produtseerinud oma raamatud.Soon on lisaks käesolevale avaldanud 70. juubeli puhuks teose n-ö geeniuste a-l sündinud rohketest Eesti prominentidest: „Vaim 1953. Vähemalt 40 nägu...“. Ka see ilmus täiendatud versioonis e-raamatuna.Ligi 30 aastat tagasi alustas Ervin ajakirjanikutööd, läbides kõik þanrilised ja väljundi-võimalused. Lisaks on ta töötanud infokommunikatsiooni juhina, aga ka erinevatel „lihtsamatel“ ametikohtadel.1990ndate alguse Tartu Ülikoolis käis ta ühes grupis nt. teatraali ja muusiku Ivar Põlluga, ajakirjanike Madis Kolki (noorema), Neeme Korvi ja Toomas Ðaldaga, kirjanike Mehis Heinsaare ja Lauri Sommeriga. Hiljem on kursaõdedest nt. Liina Jäätsist saanud lavakooli lektor ja Liina Saarlost folkloristikadoktor; kursavennast Janek Kraavist kirjandusdoktor...Pikem programm autorist on Facebookis.Show more ...
(Izdoðanas datums: 2022, , 0.55 Mb, Izdevniecîba: Rahva Raamat AS, ISBN-13: 9789949725885)
Sa kannad enda sees metsa. Selles peegelduvad kõik maailma suured laaned. See raamat kutsub sind saavutama kooskõla sisemise ja välimise metsa vahel.Metsakümblus on harjutus, mis võiks kuuluda iga inimese tavaharjumuste hulka. Inimesed ei asu ... loodusest eraldi ega pääse ka selle hävitamisega kaasnevatest tagajärgedest. Inimesed tervenevad koos metsadega, vastasel juhul pole paranemine üldse võimalik. Tervenemiseni viiv ravivahend peitubki nendevahelises suhtes. Metsakümblus on äärmiselt võimas abinõu selle üliolulise sihi saavutamiseks.„Ligikaudu 99 oma eksistentsist on inimene küti ja korilasena elanud metsarohkes ümbruses. Seepärast on metsaminek naasmine oma päriskoju, kummardus kaugetele esivanematele. Võib-olla kusagilt sellest ajast pärineb meie alateadlik tung hoida suurte puude ligi. Näib, et loomuldasa ja pika aja jooksul arenenud ökosüsteemid (mille esindajateks on metsavööndis enamasti vanad ja võimsad puud) teevad ka inimesed terveks – neil on kehale ja vaimule nähtav teraapiline toime. Kuidas muidu seletada kummalist seost, et haiged, kes näevad aknast suuri puid, paranevad teistest kiiremini. Meie keha mäletab midagi, mille ise oleme võib-olla juba unustanud.“Valdur MikitaRaamatu sissejuhatuses kirjutab Valdur Mikita eestlaste suhetest metsaga ja metsas käimise tähtsusest.Show more ...
Loitsud ja ruunidKui “Nõid annab nõu” esimene osa oli mõeldud käepäraseks kasutamiseks igaühele, siis teine osa eeldab keskmisest kõrgemat õiglustunnet ja moraali. See on abiraamat algajale nõiakesele, kes soovib aidata iseennast ja oma lähedasi, ... aga ka areneda ja avastada uusi võimalusi. Olen kasvanud Ida-Virumaal, kus mul oli tihe kokkupuude nii mustlas- kui ka vene maagiaga. Paljud oma rituaalid olen saanud otse teispoolsusest, surnutelt. Jagan siin lehekülgedel oma teadmisi. Aga pidagem meeles: nõidumine ei ole ohutu. Loitse ja rituaale kasutagem siis, kui neid tõepoolest vaja läheb ja kui oleme oma arengus jõudnud sinnamaale, et anname endale aru, mida ja milleks teeme. Millise jõuga soovime teha koostööd? Kuidas avaneda armastusele, mismoodi sõnastada soove, vastutades oma sõnade ja tegude eest? Missugune võiks olla teie maagianurk, kuidas saate oma töövahendeid väestada-puhastada? Kuidas panna peale kaitset abiotsijale ja tema kodule, mil viisil tõmmata ligi küllust, mismoodi valmistada amulette, vabaneda hirmudest? Raamatu teine pool õpetab kasutama iidset skandinaavia tähestikku ehk ruune praktilises töös, nende abil ennustama ja kaitsevalemeid kasutama.Show more ...
Loe, kuidas saada maailma parimaks jutuvestjaks! Igaüks, kes on kunagi mõnd lugu jutustanud, teab lihtsat tõsiasja: kui jutt lõpeb, oled kuulajatega lähedasem. Lähedus on aga heade suhete ja eluterve suhtluse alus. Lood aitavad lastega sõbraks saada... ja selgitavad neile maailma.Kahe Waldorfi kooli õpetaja aastatepikkusel kogemusel põhinev raamat on parim abiline lapsevanemale, vanavanemale ja õpetajale. See südamlik ja kaunilt illustreeritud teos ei ole jutukogumik ega õpeta ühtki võõrast lugu meelde jätma, vaid aitab igaühel enda seest jutuvestja üles leida. Et saada jälile ise uute lugude loomise saladusele, on abiks autorite elust pärit lõbusad lastejutud koos nende sünnilugudega ning 17 harjutusülesannet.Eestikeelse väljaande saatesõna on kirjutanud jutuvestja Piret Päär, kes soovitab igaühel jutuvestmise võlud avastada: „Raamatust leiab inspireerivaid ideid ja harjutusi, mis julgustavad lugejat ette võtma rännakuid tundmatutele juturadadele.“Raamatut soovitab ka maailmakuulus briti teadlane, looduskaitsja ning ÜRO rahusaadik dr Jane Goodall: „Jutuvestmine on kahtlemata parim viis, kuidas teavet või ideid edasi anda. See raamat aitab tublisti kaasa jutustamisoskuse arengule.“Show more ...
(Izdoðanas datums: 2020, , 10.77 Mb, Izdevniecîba: Rahva Raamat AS, ISBN-13: 9789949664030)
Eesti vanasõnade põlislaas on rikas ja üllatav nagu elu ise. Sellest võimsast metsast on folkloristid Piret Voolaid ja Risto Järv ning kirjanik Loone Ots valinud 1111 tuntumat tarkusetera. Pea iga olukorra või nähtuse kohta on siit raamatust ... vanasõna võtta. Kes otsib, see leiab.Vanasõnade tarkus on kandunud põlvest põlve. Ka 21. sajandil on see ikka veel asjaks ja abiks. Vanade tekstide kõrvale sünnib pidevalt uusi – kindel tõend vanasõnade elujõust. Esivanemate praktilise nutikuse kõrval vaimustab ka ütluste imeline sõnaseade, nõtke ja just naelapea pihta tabav eesti keel.Rahvatarkuste juurde lisatud selgitused pärinevad nii arhiivi teadetest kui ka koostajate kogemustest. Sõltuvalt olukorrast on vanasõna alati õige. Kuidas metsa hüüad, nõnda vastu kostab.Show more ...
(Izdoðanas datums: 2020, , 3.87 Mb, Izdevniecîba: Rahva Raamat AS, ISBN-13: 9789949996612)
Südasuvi 1981. Menunäitlejad Tõnu Kark ja Urmas Kibuspuu higistavad tulise päikese all. Seljas on neil paksud karusnahka vammused, peas aga kohevad ja soojad parukad. Mööda põski voolab tasapisi alla sulav grimm. Lavastaja Helle Karis teeb Karksi ... ümbruses lastefilmi „Nukitsamees“ võtteid. Kark ja Kibuspuu on Metsamoori laiskadest kollidest pojad Mõhk ja Tölpa. Palavus muutub nii tapvaks, et kahe stseeni vahel võtavad mehed jalad selga ja sörgivad Karksi-Nuia külapoodi. Õlu on soe, aga ikkagi õlu. Kumbki haarab vahtu ajava pudeli pihku ja vajub kergendusohkega haljasala ainsale pingile. Üks mees on seal juba ees, aga muid istmeid lähedal pole...Siit raamatust leiad 250 põnevat ja naljakat juhtumit Eesti kuulsustega. Kimp ootamatuid, vähetuntud või ülepea uskumatuid seiku tuntud eestimaalaste elust teeb tuju heaks ja kinnitab, et kuulsuse lakikihi all võib peituda ka võluv isiksus!Loe rohkem raamatu kohta Rahva Raamatu blogist ja Elutarga raamatututvustusest!Show more ...
(Izdoðanas datums: 2020, , 3.95 Mb, Izdevniecîba: Rahva Raamat AS, ISBN-13: 9789949996698)
Kes on õige eestlane? Sellele küsimusele on vastuseid otsitud aastasadu, kuid ilmeksimatut viisi tõelise eestlase väljaselgitamiseks pole siiani leitud. Nüüd on see lõpuks olemas! Eestlase käsiraamatust leiad täpselt sada asja, mida iga õige ... eestlane teeb. Oled sa Lembitu soo vääriline või kannatasid su esivanemad ilmaasjata? Hakka lugema ja saad teada!Vahur Kersna: Eelarvamused kukuvad Eestlase käsiraamatut lugema jäädes kildudeks.See raamat on justkui jooksu pealt plõksitud album fotodest, kuhu Mihkel elu jooksul on kogunud inimesi. Tundub, et üsna valimatult, ülevalt ja alt, paremalt ja vasakult. Nüüd siis vaatame koos neile piltidele otsa ja - mida me näeme?! Pagan, see seal on ju tädi Maimu! Ja kas too paks kärakas ei ole mitte ülepõllu Lembit? Aga seal – raisk, olengi mina vä!?Mõnedele nägudele on Mihkel vuntsid külge joonistanud, mõnedele ninadele ja kõrvadele lisanud fotoshopis volüümi. Aga see on kunstniku õigus. Ja kui me lepime kokku, et tegu on kunstiga, siis nuusi kustotsast tahes - teos ei lõhna ei psühhotroonikute, absindi ega lihtsa meeltesegaduse järele. Tegu on valusalt kaine, tõu- ja stiilipuhta fotokaprealismiga.EPL 8.11.2017Raul Ranne: Kindlasti on see lustakam ja hoogsam kui seitsme aasta eest ilmunud tuimavõitu „Sellised nad on... eestlased” (autorid Hilary Bird, Lembit Öpik, Ulvi Mustmaa). On kohti, mis panevad muhelema. Mõnd eestlasi n-ö defineerivat nähtust kirjeldab Raud nauditavalt hoogsalt.EPL 8.11.2017Raamatust leiad pika ja põhjaliku testi, mis selgitab välja mitu protsenti õiget eestlast sinus tegelikult on!Show more ...
Saagalik romaan Serafima ja Bogdan jälgib Peipsiveere külaelu arengut II maailmasõja lõpust Nõukogude Liidu kokkuvarisemiseni. Teose keskne teema on vastutuse võtmine enda elu eest. Peipsiveere vanausulised, kes elasid jumala hirmus ja armus, ... kaotavad Nõukogude võimu ajal moraalse pinna. Paljude jaoks saabub maailma lõpp. Etnograafiliselt tõetruul taustal rullub lahti ühtaegu traagiline ja koomiline lugu põlvkonnast põlvkonda kestvast kättemaksust. Värvikate külainimeste elufilosoofia avamine põimub kriminaalfilmilikult köitva tegevustikuga, vanatestamentlik õõv rahvaliku huumoriga, dokumentaalsus maagilise realismiga. Just sellist panoraamse haardega romaani on Eestis mitu kümnendit oodatud. Teos saavutas Eesti Kirjanike Liidu 2017. aasta romaanivõistlusel esikoha.Show more ...
Jutukogus on lugusid absurdikast etnohuumorist kuni fantaasia jateadusliku fantastikani. Salapärased paharetid kõnnivad linnatänavail jaröövivad inimestelt nägusid. Külanõid joodab pahaaimavatele külalistele jaiseendale sisse nõiajooki, mis toob ... kaasa ootamatuid tagajärgi. Igatsuselinnudneelavad inimesi, näkid varastavad suplejailt kehaosi ja toimub palju muud.Merca on Vanemuise näitleja, kirjanik, eesti esimene naispunkar. Avaldanudluulekogusid ja raamatu „Mees“.Raamat on eesti ja inglise keeles.Show more ...
