Kolm aastat pärast luulekogu „Kurja lilled“ avaldas luuletaja 1860. aastal uurimuse joovastavate ainete hukutavast mõjust inimese mõistusele, hingele, tahtele ja loomingulisusele. Raamatu esimene osa on pühendatud hašišile ja teine oopiumile, tuginedes Thomas De Quincey „Inglise oopiumisööja pihtimustele“, mille tõlge ja ühtlasi kommentaar see on. Väljaandele on lisatud ka 1851. aastal avaldatud võrdlev essee hašišist ja veinist.
Baudelaire’il endal oli kogemusi kõigi kõnealuste ainete tarvitamisega, aga ka veendumus, et olemise tõelistesse kõrgustesse suudab inimvaim tõusta vaid visa ja loomingulise tööga.
See sample pages of the book
Biežāk uzdotie jautājumi par e-grāmatām