Kolonel Georg Leets (1896–1975) jõudis olla oma elu jooksul Eestis nii väljapaistev sõjateadlane suurtükiväe alal kui ka sõjaajaloolane. Lisaks on ta Aleksander Puðkini vaarisast Abraham Hannibalist...More info...
Tõnu Tannbergi Mõtteloo-kogumiku juhatab sisse valik intervjuusid aastatest 2011–2021, mis esitlevad autori uurimishuvisid ja nende muutumist ajast, tema ajaloolaseks saamise teekonda ning põhimõtteid....More info...
Rein Taagepera on oma järjekordse mälestusteraamatuga jõudnud aega, mil Saksamaal, Marokos, Kanadas, Soomes ja lõpuks USA-s elanud, võõra võimu poolt tõrjutud pagulasest saab 1991 „väliseestlane“. Kodutee o...More info...
Eesti ajaloolase ja poliitiku Jaak Valge 2007–2023 ilmunud tekste sisaldava kogumiku on koostanud Andres Aule põhimõttel, et need kirjatööd ilmuksid nüüd võimalikult autoritruul kujul. Seetõttu on enamasti...More info...
Eesti silmapaistva ajaloolase ja arhivaari Otto Liivi (1905–1942) kirjatööde teise köitesse on koondatud tekste aastatest 1926–1938. Raamatu esimese osa fookus asub Põhjasõjal ja Rootsi aja Eestil ja eestlastel. Teine osa süveneb eesti ajaloo...More info...
Rein Taagepera kirjutised “Akadeemias” 1996–2019 Politoloog ja poliitik, valimissüsteemide loodusseaduste tunnustatud uurija Rein Taagepera (sünd. 1933) on käesolevasse köitesse valin...More info...
Eesti silmapaistva ajaloolase ja arhivaari Otto Liivi (1905–1942) kirjatööde kogumikku on koondatud tekste aastatest 1924–1938. Nende originaalid on sageli muutunud haruldaseks ja seetõttu raskesti kättesaadavaks. Ra...More info...
Selle raamatu avalooks on Jaan Poska kõne, mille ta pidas Asutavas Kogus 10. veebruaril 1920, kui asuti kinnitama Eesti ja Venemaa vahel sõlmitud rahulepingut, ning selle lõpetab Sven Mikseri kõne 24. veebruaril 2018...More info...
Käesolev kogumik sisaldab Jaan Tõnissoni kirju Oskar Kallasele. Rohkem kui kakssada kirja, lühisõnumit ja telegrammi pärinevad Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuriloolisest arhiivist. Uurijatele on kirjad varemgi tuntud ning mõned neist on koguni varem (...More info...
Otto Strandman (18751941) on meie riikluse ajaloos teiste nimekate riigimeeste seas ehk üks vähem esitletud ja kirjeldatud kuju. Tema kaal õigusteadlasena ja riigimehena oli siiski määratu suur. Ta jõudis Eesti poliit...More info...
Villem Reimani rikkaliku pärandit tutvustav järjekordne raamat on keskendunud kultuuri- ja hariduslooliste ainete ümber. Stiili määratlemise mõttes tundub käesolev kogumik olema kõige juturaamatulikum.Raamat jaguneb vi...More info...
Thomas Carlyle (1795?1881), kes suhtles kõigi tolleaegsete tähtsamate Inglise poliitikute ja vaimuinimestega, samuti paljude teiste Euroopa maade omadega, oli omal ajal inglise, saksa ja ameerika lugejate seas väga populaarne. Tema “Minevik ja ole...More info...
Hellar Grabbi tutvustab oma neljandas mälestuslike esseede raamatus lugejale nelja tagapõhjalt ja iseloomult täiesti erinevat meest, keda ühendab see, et eesti rahvas on neid austanud valimisega kõige kõrgemale ametiko...More info...
Akadeemik ja ajalooprofessor Hendrik Sepp (1888?1943) töötas nooruses ajakirjaniku ja õpetajana. Ajaloolasena pühendus ta sõja-, majandus- ja asustusajaloole, ruumiliselt Eestile ja naabermaadele. Käesolev raamat tahab meelde tuletada Sepa tegevust n...More info...
Nikolai Jakovlevitš Danilevski (1822?1885) oli loodusteadlane, filosoof ja sotsioloog. Tema peamine teose “Venemaa ja Euroopa” esmatrükk raamatuna ilmus 1871. aastal ning selle täiendatud, parandatud ja teaduslikke kommenteeritud väljaandeid on...More info...
See Villem Reimani kirjutiste raamat koosneb kahest osast. Esimeses on neli Villem Reimani kirjatükki Piibli eesti keelde ümberpanemisest.Teine jagu on Eesti Aleksandrikoolist ning selle ühest eestvõitlejast Jaan Adamsonist. Lisadena on J. Kund...More info...
Eesti ajaloo kulg on teinud keeruliseks 1905. aasta sündmuste erapooletu käsitlemise. Koduloolase ja (aja)kirjaniku Mihkel Aitsama põhjalik uurimus on kokku seatud ajaleheartiklite, arhiividokumentide ja pealtnägijate tunnistuste...More info...
Jaan Tõnisson oli aastatel 1919?20 kaks korda Eesti vabariigipeaminister ning 1927?28 ja 1933 riigivanem. Lisaks oli ta 1923?25 ja1932?33 riigikogu esimees, 1917?18 juhtis Eesti välisdelegatsiooni,1918?19 oli portfellita minister ja...More info...
Raamat koosneb neljast osast. Esimesesjutustab E. Laaman erakondade tekkimisest ja arengust Eestis, samutipõhiseaduse arengust. Teine osa ? „Demokraatia ja diktatuur“ ? räägiberinevatest 20. sajandi alguskümnenditel jõudsalt a...More info...
Eduard LaamanEduard Laaman (sünd. 1888. a. Krimmis, hukatud 1941. a. Kirovi vangilaagris) oli õigusteadlase haridusega koloriitne ja terava sulega ajakirjanik ja poliitikategelane, juba loomult uuriv ajaloolane ja juurdlev pol...More info...
