Oma ainulaadses raamatus väidab Richard Wrangham, et just keedetud või küpsetatud toit põhjustas meie esivanemate erakorralise muundumise ahvitaolistest olenditest Homo erectus’eks. „Kolde ümber“ pakub välja uue huvitava mõtte: kuumutatud toit ... põhjustas seedetrakti kokkutõmbumise ja aju suurenemise, aitas kaasa inimühiskonna arengule ning meeste ja naiste tööjaotuse tekkele. Kui meie esivanemad kohastusid tule kasu-tamisega, arenesid toitu kuumutavatest ahvidest inimesed.Hõlmates palju valdkondi alates toidu etikettimisest ja ülekaalulistest lemmikloomadest ning lõpetades toor-toidufanatismiga, pakub „Kolde ümber“ hämmastavalt omapärast arusaama sellest, kuidas sai meist selline sotsiaalne ja intelligentne liik, nagu me tänapäeval oleme.*„Tule tegemise kunsti ja sellel sooja toidu valmistamise oskuse omandamine muutis inimkonna käekäiku vä-hemalt niisama palju kui keele teke. Ka mehe ja naise praeguseni kehtivate soorollide kujunemine on sellega seotud. Nii väidab raamatu autor ning tõestab kõike veenvalt rohkete faktide ja näidetega. Teaduskirjanduse kohta on tegemist kergelt loetava ja kaasahaarava sisuga raamatuga. On ju inimkond oma nüüdseks väljakuju-nenud toitumisharjumustega jälle teelahkmele jõudnud ja „kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta”.”- Aivar Hanson, restoranijuhi White Guide Estonia väljaandjaAutorist:Richard Wrangham (snd 1948, filosoofiadoktor, Cambridge’i ülikool 1975) on Harvardi ülikoolis bioloogilise antropoloogia professor, kes algatas 1987. aastal Kibale ðimpansiprojekti. Ta on korraldanud laiaulatuslikke primaatide ökoloogia, toitumise ja sotsiaalse käitumise uuringuid. Wrangham alustas oma teadlaseteed Tan-saanias Gombe rahvuspargis Jane Goodalli pikaajalises tavaðimpanside väliuuringus. Koos Elizabeth Rossiga al-gatas ta 1997. aastal Kasiisi projekti ning on ka suurte inimahvide ellujäämisprojekti GRASP patroon.Show more ...
Kuidas selgitada maailma ilma ruumi ja ajata? Carlo Rovelli: „Ühel ööl 2012. aastal, pikal üksildasel autosõidul Itaaliast Prantsusmaale taipasin, et ainus mõis-tetav viis, kuidas selgitada käimasolevaid muutusi ettekujutuses ruumist ja ajast, on ... rääkida kogu lugu algusest peale – alates Demokritosest kuni ruumikvantideni välja. Lõppude lõpuks saan ma ise loost aru just niimoodi. Hakkasin sõidu ajal mõttes kogu raamatut kavandama ja läksin üha enam põnevile, kuni kuulsin korraga polit-seiauto sireeni, mis nõudis minult peatumist. Kihutasin kaugelt üle lubatud piiri. Itaalia politseinik küsis viisakalt, kas ma olen hull, et niimoodi kihutan. Seletasin talle, et mulle tuli just idee, mida olin nii kaua otsinud; politsei-nik lasi mu ilma trahvita minema ja soovis raamatuga edu. See ongi see raamat.“ Autorist: Carlo Rovelli on Itaalia tunnustatud füüsikateoreetik, kes on andnud suure panuse ruumi ja aja füüsikasse. Ta on töötanud Itaalias ja USA-s ning juhib Prantsusmaal Marseille’s Centre de Physique Théorique kvantgravitat-siooni uurimisrühma. Tema raamat „Seitse lühikest füüsikatundi“ on erakordne rahvusvaheline menuteos, mis on tõlgitud 41 keelde, eesti keeles on ilmunud ka „Helgoland“ (2024).Show more ...
„Maailm tundub olevat vahel kiuslik või lausa kuri, sealsamas võib ta olla tulvil ilu, lootust ja igatsust. Mõnigi arvab, et füüsika sõidab sellest kõigest traktoriga üle ja õpetab igeriku äti häälega, kuidas „asjad tegelikult on”. Carlo Rovelli ... raamat „Helgoland“ lööb teadmiste turuplatsilt minema nii arvamusterohke pealiskihi kui ka sügavalt juurdunud arusaamad. Selgub, et kui me tahame saada mõttekaid vastuseid, siis polegi ilmne, kuidas tuleks maailma kohta küsida. Lugu saab alguse Helgolandi saarel, kus seati paika kvantmehaanika vundament. Rovelli räägib arusaadavalt ja kaasakiskuvalt, haarates füüsika teekonnal endaga kaasa rohkes kultuuriloolises kastmes pehmendatud filosoofiat. Selgub, et küsimuse „Mis on päriselt olemas?“ asemel tuleb hoopis küsida: „Mis toimub?“.“- Enn Kasak, teadusfilosoofShow more ...
Füüsika kõige olulisem idee on kvantmehaanika, ent ka füüsikud ise tunnistavad, et ei saa sellest hästi aru. Selle asemel, et asi kähku käsile võtta, teeseldakse tavaliselt, et probleemi pole. Sean Carrolli sõnul on see piinlik ja tarbetu, sest ... kvantreaalsuse mõistmiseks leidub väga hea tõlgendus: Hugh Everetti teedrajav paljude maailmade formuleering.Raamat langetab kvantmehaanika paradoksidelt saladuseloori, selgitades paljude maailmade teooriat nii, nagu üheski populaarteaduslikus teoses varem pole tehtud. Autor väidab, et kvantmehaanika aluseid mõistmata ei saa olla edasiminekut ka kvantgravitatsiooni ega aegruumi tundmaõppimisel.New York Timesi menukiks saanud raamatu eestikeelse tõlke on toimetanud teadusfilosoof Enn Kasak, kelle sõnul on see oluline täiendus ja vastukaal eesti keeles hiljuti ilmunud teostele.Autorist:Sean Carroll on California Tehnoloogiainstituudi teoreetiline füüsik. Oma uurimistöös keskendub ta kosmoloogiale, gravitatsioonile, väljateooriale, kvantmehaanikale, statistilisele mehaanikale ja füüsika alustele. Ta on pälvinud arvukalt auhindu, sealhulgas Ameerika Füüsikainstituudi väljaantava Andrew Gemanti auhinna, Kuningliku Seltsi teadusraamatute preemia ja Guggenheimi liikmestaatuse. Muuhulgas on ta varem avaldanud teosed „Igavikust siia: ülima ajateooria otsingul“ („From Eternity to Here: The Quest for the Ultimate Theory of Time“); „Osake maailma lõpus: kuidas jaht Higgsi bosonile meid uue ilma veerele viib“ („The Particle at the End of the Universe: How the Hunt for the Higgs Boson Leads Us to the Edge of a New World“) ja „Suur pilt: elu, tähenduse ja universumi enese teke“ („Big Picture: On the Origins of Life, Meaning and the Universe Itself “). Ühtlasi juhib Carroll iganädalast taskuhäälingut „Mindscape“. Tema koduleht on www.preposterousuniverse.comShow more ...
„Terve südame raamat” annab asjatundliku ja laiapindse ülevaate inimese ühe tähtsaima organi, südame ehitusest, toimimisest, mõjuritest, riskidest ja haigustest. Keerulised anatoomilised ja füsioloogilised iseärasused on lihtsal viisil lahti ... seletatud.Raamat on mõeldud nii noortele kui ka eakamatele, nii meestele kui naistele, kõikidele, kes tunnevad huvi südame ja südametervise vastu ning kes sooviksid elada vähemalt 100-aastaseks. Leiate teadmisi ning inspiratsiooni südame tervise hoidmiseks. Saate rohkem teada selle kohta, kuidas see pump ikkagi töötab ja miks ta nii paljudel rikki läheb. Kas teadsite, et Eestis manustab iga päev üle 300 000 inimese vererõhutablette? Mida saame teha selleks, et hoida oma südame ja sellega terve organismi head tervist ja elujõudu?Dr Margus Viigimaa on Eesti tuntumaid ja tunnustatumaid südamearste, kelle üks lemmikteemasid on südamehaiguste ennetus. Kardioloogina tegeleb dr Viigimaa kõikide südamehaigustega, sügavamalt aga kõrgvererõhutõve ja hüperkolesteroleemiaga.Toivo Tänavsuu on Vähiravifondi Kingitud Elu asutaja ja Eesti Ekspressi staaþikas ajakirjanik. 2019. aastal astus Tänavsuu Tartu Ülikooli, et õppida arstiks, täpsemalt onkoloogiks, mille raames on ta õppinud ka südame ja vereringe elundkonna tervist.Show more ...
Lood tõid meid kokku. Raamatud levitasid meie ideid ja mütoloogiaid. Internet lubas lõputuid teadmisi. Ent algoritm sai teada meie saladused ja pööras meid üksteise vastu. Mida teeb tehisaru? „Neksus“ on põnev ülevaade sellest, kuidas me praegusesse... hetke välja jõudsime, tutvustades valikuid, mida peame tegema, et ellu jääda ja õitseda.Viimase 100 000 aasta jooksul oleme meie, Homo sapiens’id, omandanud tohutu väe. Kõigi meie avastuste, leiutiste ja vallutuste loetelu täidaks palju köiteid. Kuid võim ei võrdu veel tarkusega ja pärast 100 000 aastat avastusi, leiutisi ja vallutusi on inimkond end tõuganud eksistentsiaalsesse kriisi. Oleme jõudnud ökoloogilise kollapsi äärele, mille on põhjustanud meie väe väärkasutus. Oleme ühtlasi ametis uute tehnoloogiate loomisega, nagu tehisintellekt, mis võib meie kontrolli alt välja lipsata ja meid orjastada või hävitada. Kui meie, sapiens’id, oleme nii targad, siis miks oleme nõnda ennasthävitavad?„Neksus“ heidab pilgu pikale inimajaloole, et aru saada, kuidas info voolamine on meid siia toonud. Yuval Noah Harari juhib meid läbi kiviajast, piibli kanoniseerimisest, trükikunsti leiutamisest, massimeedia tulekust ja populismi hiljutisest taastõusust, ning palub meil mõelda, millised keerulised suhted valitsevad info ja tõe, bürokraatia ja mütoloogia, võimu ja tarkuse vahel. Ta uurib, kuidas sellised süsteemid nagu Rooma impeerium, katoliku kirik ja NSV Liit on infot kasutanud oma sihtide saavutamiseks nii heas kui halvas. Ja ta toob välja need pakilised valikud, millega oleme silmitsi seatud, kui mitteinimlik intellekt nüüd meie olemasolu ohustab.Stephen Fry: „Erakordne, mõtlemapanev ja väga hästi põhjendatud. Harari loob nägemuse kiiresti lähenevast tulevikust, mis on ühtaegu põnev ja hirmutav. Kui on üks raamat, mida ma soovitan lugeda kõigil – eriti aga meie poliitilistel, äri- ja kultuuriliidritel – on selleks just „Nexus“.Yuval Noah Harari on ajaloolane, filosoof ja menukas autor, kes on kirjutanud raamatud „Sapiens“, „Homo Deus“ ja „21 õppetundi 21. sajandiks“ ning sarjad „Sapiens: a Graphic History“ ja „Unstoppable Us“. Tema raamatud on müünud 45 miljonit eksemplari 65 keeles. Koos oma abikaasa Itzik Yahaviga rajas ta haridusele ja meediale keskenduva ettevõtte Sapienship. Sündinud Iisraelis 1976. aastal, sai Harari doktorikraadi Oxfordi ülikoolist 2002. aastal. Praegu on ta lektor Jeruusalemma Heebrea ülikooli ajalooteaduskonnas ja teadur Cambridge’i ülikooli eksistentsiaalse riski keskuse juures.Show more ...
„Sapiens“ uuris meie minevikku. „Homo Deus“ vaatles tulevikku. Nüüd on aeg keskenduda olevikule. Yuval Noah Harari, üks nüüdisaja silmapaistvamaid mõtlejaid, pühendub oma kolmandas menuraamatus tänase päeva tähtsaimatele küsimustele.Mil moel ... muudavad arvutid ja robotid inimlikkuse olemust? Kuidas võidelda võltsuudiste epideemia vastu? Kas rahvusel ja religioonil on veel tähtsust? Mida peaksime õpetama oma lastele?Tehnoloogia areneb kiiremini kui meie arusaam sellest, häkkimisest on saanud lahingutaktika ja maailm näib lõhestunum kui kunagi varem. Harari tõstatab olulised küsimused, mida peame endale esitama, et jääda ellu peadpööritavalt muutuvas maailmas. 21 peatükis, mis on ühtaegu sügavamõttelised ja provokatiivsed, arendab autor edasi oma eelmiste teoste ideid, luues selgust poliitilistes, tehnoloogilistest, ühiskondlikes ja eksistentsiaalsetes küsimustes.Dr Yuval Noah Harari on Oxfordi ülikooli doktorikraadiga ajaloolane, kellel on haruldane võime kirjutada keerulistel teemadel selgelt ja kaasahaaravalt. Tänu sellele on ta erakordselt menukad raamatud tõlgitud üle 40 keelde.Show more ...
(Pub. Date: 2024, , 0.59 Mb, Publisher: Rahva Raamat AS, ISBN-13: 9789916141366)
Molekulaarbioloog Nicklas Brendborg viib meid reisile maakera kaugeimatest nurkadest teadusuuringute viimase sõna juurde, et selgitada kõike, mida loodusel ja teadusel on pakkuda vananemise müsteeriumi lahendamiseks.Sajanditevanusest polaarhaist ja ... tagurpidi vananevast meduusist kuni meheni, kes paastus terve aasta, ja naiseni, kes muutis edukalt omaenese DNA-d – see raamat ajab iga eksperimendi, jutustuse ja müüdi jälgi, et muukida lahti surematuse saladus.Raamatus kirjeldatud hämmastavad avastused ja füsioloogilised võimed, mis paistavad olevat lähemal maagiale kui tegelikkusele, sunnivad teid ümber hindama kõike, mida arvasite end vananemisest teadvat, ja paljastavad looduse saladused, et võiksite elada pikemalt ja paremini.Kristjan Port soovitab: „Vananema peab, see on paratamatu. Meie teha on elamise kvaliteet ja kestvus. Kui vaid teaks, mille vahel ja kuidas valida. Nicklas Brendborg on teinud tänuväärse töö. Ta on kogunud kokku tähelepanekud ajaproovile vastu pidanud elustiilidest, värskematest teaduslikest avastustest ja tulevikku vaatavatest hüpoteesidest ning tõlkinud need arusaadavasse keelde. Ükski raamat ei pikenda elu, aga käesoleva lugemine mõjutab suhtumist iseendasse ja ümberringi toimuvasse moel, mis võib nihutada meile antud ebatavaliselt ebatõenäolise elu võimaluste piire. Seega on, mille vahel valida. Alustada võib käesoleva raamatu lugemisest.“Show more ...
(Pub. Date: 2024, , 5.06 Mb, Publisher: Tallinna Ülikooli Kirjastus, ISBN-13: 9789985589571)
Kui mõtleme seentest, siis mõtleme enamasti kübarseentest. Kuid kübarseened on vaid viljakehad, mis sarnanevad õuntega puul. Enamik seeni elutseb silma eest varjatult, moodustades tohutult mitmekesise organismide kuningriigi, mis toetab ja hoiab ... alal peaaegu kõiki elussüsteeme. Mida rohkem me seentest teada saame, seda vähemat suudame nendeta mõtestada.Sheldrake’i arusaamu muutev teekond sellesse varjatud maailma ulatub pärmist kuni psühhedeelikumideni; seenteni, mis sirutuvad maa all kilomeetrite taha ja on planeedi suurimad organismid; seenteni, mis seovad taimi omavahel keerulisteks võrgustikeks; ning seenteni, mis imbuvad putukate kehadesse ja töötlevad neid hävitava täpsusega.Seened seavad kahtluse alla meie arusaamad individuaalsusest ja isegi intelligentsusest. Nad võivad muuta meie taju, tervendada meie keha ja isegi aidata meil keskkonnakatastroofidega toime tulla. Seeni nende endi vaatepunktist uurides näitab Sheldrake, kuidas need erakordsed organismid ja inimese suhted nendega muudavad meie arusaama sellest, kuidas elu toimib.Läbipõimunud elu“ („Entangled Life“, 2020) on rahvusvaheline menuk, mis võitis 2021. aastal nii Londoni Kuningliku Ühingu teadusraamatu kui ka Wainwrighti auhinna ning pälvis The Timesi, Daily Telegraphi, New Statesmani, Time’i jmt aasta raamatu tiitli. Raamat on tõlgitud juba kahekümnesse keelde.Show more ...
Meeste tervisega seoses on järel vähe tabuteemasid, aga alakeha vaevustest ja eesnäärmehaigustest räägitakse endiselt veel liiga vähe. Raamatus „Meeste tervis“ annab dr Margus Punab ülevaate meeste kusemishäiretest, nende põhjustest, diagnoosimisel ... kasutatavatest uurimismeetoditest, lahendusteedest ja pisut ka ennetusvõimalustest. Kuna meeste urineerimishäired on enamasti vähem või rohkem seotud eesnäärmehaigustega, siis keskendub raamat põhisoas just selle pisut müstilise oreooli saavutanud organi haigustele.„Miks on eesnäärmest rääkimine nii tähtis? Eesnäärme erinevad haigused kimbutavad mehi läbi kogu elu. Eesnääre on kui risttee, kuhu koonduvad nii kuse- kui ka suguteed, mõjutades nii urineerimist kui ka seksuaalsust. Nooruses esineb eesnäärmepõletikku kuni 20 protsendil meestest, olles kõige sagedasem põletikuline haigus noortel meestel. 80 protsendil üle 60-aastastest meestest tekib eesnäärme healoomuline suurenemine ja kusemishäired esinevad juba pooltel selles eas meestel. Vanuse tõustes suureneb eesnäärmevähi esinemisrisk: igal viiendal üle 65-aastasel mehel võib leida eesnäärmes pahaloomulise kasvaja.Tähtis on ka meeste teadlikkuse ja huvi tõstmine oma tervise vastu. Üks kõige drastilisemaid arusaamu mehe anatoomiast on selline: EESnääre asub ees, seega on see organ, mis ripub püksis kõige ees, ning kui pakkuda sellele mehele eesnäärme eemaldamise operatsiooni, nenditakse kurvalt, et võtke siis ära, kui väga vaja on, seksitud juba küllalt. Teiselt poolt esineb meestel veel sageli apaatiat oma tervise suhtes. Küsimusele, miks vastuvõtule tuldi, on vastus sageli, et perearst või naine saatis ning „mina ei tea midagi, vaadake arvutist“.“Ülo Zireluroloog, PERHShow more ...
(Pub. Date: 2024, , 0.78 Mb, Publisher: Rahva Raamat AS, ISBN-13: 9789916140383)
Kiviajast kosmoseajastuni on inimesed vaadanud üles tähtede poole ning saanud inspiratsiooni nende ilust, mustritest ja ülevusest.Raamat „Öötaeva all“ on inimkonna lugu, mille keskmes on meie suhe öötaevaga. Eelajaloolist koopakunsti ja iidse ... Egiptuse sodiaake ning tänapäeva satelliite ja kosmoselende vaadeldes uurib Stuart Clark, miks on tähed inimsugu paelunud kogu maailmas aastatuhandeid. Kütkestav tähistaevas on aidanud teadlastel õppida tundma universumit ja juhtinud meid maisel teekonnal; see on andnud inspiratsiooni luuletajatele, kunstnikele ja filosoofidele ning näinud meie lootusi ja hirme. Tähtedes näeme oma minevikku − ja viimaks ka oma saatust.See on aukartust äratav lugu universumist ja meie kohast selles.Stuart Clark on astronoom ja rohkesti auhindu võitnud teaduskirjanik, kes on kaastööd teinud paljudele väljaannetele. Tema sulest on ilmunud mitu dokumentaal- ja ilukirjandusteost, mis on tõlgitud rohkem kui 25 keelde. Ta on Hertfordshire’i ülikooli külalisteadlane, Suurbritannia Kuningliku Astronoomiaseltsi (Royal Astronomical Society) liige, Briti Teaduskirjanike Liidu endine aseesimees ja Euroopa Kosmoseagentuuri konsultant. 2020. aasta septembris nimetas Hertfordshire’i ülikool ta füüsika audoktoriks silmapaistva panuse eest astronoomiasse ja avalikkuse teadusest arusaamise edendamisse.Show more ...
(Pub. Date: 2024, , 1.09 Mb, Publisher: Rahva Raamat AS, ISBN-13: 9789916140246)
Meisterlik analüüs sellest, mis me – kuigi lahendusi oleks võtta kamaluga – siiski hukatuse valime. – Ajakiri NatureLood on halvad, palju halvemad, kui arvatagi oskame. Me võime küll muretseda maailmamere taseme tõusu pärast, kuid me ei pruugi ... ettegi kujutada kõiki õudusi, mis kliima soojenemisega kaasneda võivad. Californias möllavad maastikupõlengud nüüd aasta ringi, hävitades tuhandeid kodusid. Ameerika Ühendriikides tabab kord 500 aasta jooksul esinev torm mõnda asulat iga kuu ja üleujutused sunnivad igal aastal kodust lahkuma kümneid miljoneid inimesi.See on kõigest ees ootavate muutuste eelvaade. Ja need muutused lähenevad kiiresti. Kui miljardid inimesed ei muuda suurel määral seda, kuidas nad oma elu elavad, võivad mõned piirkonnad Maal muutuda meile peaaegu elamiskõlbmatuks ja mõned teised paigad kohutavalt vaenulikuks juba käesoleva sajandi lõpuks.David Wallace-Wells kirjeldab oma lähitulevikku käsitlevas reisikirjas ilustamata meid ees ootavate kliimamuutusega kaasnevaid probleeme – toidunappust, pagulas- ja teisi kriise, mis kujundavad meie maailma ümber. Kliima soojenemine muudab maailma veelgi rohkem, mõjutades poliitikat, kultuuri, meie suhet tehnoloogiaga ja meie ajalookäsitlust. See on kõikehõlmav, vormides ja moonutades peaaegu igat tänapäeva inimeksistentsi tahku.Nagu käesolevale raamatule eelnev film Ebamugav tõde ja raamat Hääletu kevad, on ka Elamiskõlbmatu Maa mõtisklus meie endi põhjustatud hävingu üle ja kirglik üleskutse tegudele. Kui meie planeet viidi katastroofi äärele üheainsa põlvkonna eluea jooksul, peab ka üksainus põlvkond võtma endale vastutuse hävingu ärahoidmise eest.Show more ...
Nad väidavad, et kliima soojeneb ja et nad on mures... Nad valetavad. Ja teesklevad. Kliima soojenemine on nende unistus. Äriidee. Nad jutlustavad, kui head ja toredad asjad on orgaaniline toit, biokütused ja tuulegeneraatorid. Väga nunnu, kuid ... jälle vale. Jälle üks kena äriidee. Ketserlik tõde on see, et kogu see ökovärk on planeedile Maa kordi kahjulikum kui paljuneetud geneetiliselt muundatud toit või naftatööstus. Käsi püsti, kes nn rohelistele ka edaspidi maksta tahab!James Delingpole on Suurbritannia ajakirjanik, kes sai üleilmselt tuntuks, kui paljastas just selliseid kliimasoojenemise teooriaid fabritseeriva korrumpeerunud teadlaste jõugu East Anglia Ülikoolis.Show more ...
(Pub. Date: 2023, , 1.68 Mb, Publisher: Rahva Raamat AS, ISBN-13: 9789916661345)
Miks meil läks 5000 aastat, enne kui märkasime reisikohvrile rattad alla panna?Kuidas on seotud rinnahoidjad ja reis Kuule?Milline võiks olla maailm, kui me kuulaksime rohkem naisi?„Leiutades maailma“ on paeluv uurimus majandusest, tehnoloogiast ja ... innovatsioonist. Katrine Marçal näitab meile, kuidas soolised eelarvamused takistavad majanduslikku arengut, pärsivad innovatsiooni ja moonutavad meie arusaamist ajaloost. Näiteid toob ta nii elektriautodest kui ka rinnahoidjate õmblemisest kuni tehnoloogiavaldkonna miljardärideni välja. Ehkki me räägime raua- või pronksiajast, võiksime sama hästi rääkida ka keraamika- või linaajast, sest need tehnoloogiad olid inimkonna arengus täpselt sama olulised. Ent leiutisi, mis on seotud naistega, ei peeta tavaliselt kuigi tähtsaks ...Marçali raamat teeb silmi avava ringkäigu maailma majanduses ja kannab kaalukat sõnumit: alles siis, kui saame lahti eelarvamustest, õnnestub meil oma potentsiaali täielikult rakendada.**Nutikas, vaimukas ja lummav hoiatus ajaloost. Mulle meeldis see raamat väga.Caroline Criado PerezRaamat, mis taotleb radikaalseid muutusi ... Marçali eesmärgiks pole midagi vähemat kui revolutsioon selles, kuidas me endist mõtleme.The TimesRatastega reisikohvritest kuni nõiaprotsessideni – selles naljakas, nutikas ja provokatiivses raamatus paneb Katrine Marçal lugeja ajaloole täiesti uue pilguga vaatama.Helen LewisShow more ...
Iga kraad maakera keskmise temperatuuri tõusu toob kaasa miljardi inimese vajaduse kolida ära aladelt, kus inimkond on elanud tuhandeid aastaid. Ehkki peame tegema kõik võimaliku, et vähendada kliimamuutuste mõju peame tunnistama, et suur osa ... planeedist Maa muutub elamiskõlbmatuks. Bangladeshist Sudaanini, Ameerika lääneosa, linnad Cardiffist New Orleansi ja Shanghaini, neljakordne põuarisk, kuumus, metsatulekahjud, ja üleujutused muudavad järgmiste kümnendite jooksul oluliselt Maa inimgeograafiat.Gaia Vince kirjeldab selles liigutavas üleskutses, kuidas võiksime planeerida ja hakkama saada vältimatu kliimarändega samal ajal kui taastame planeedi täielikult elatava seisundi. Raamatu oluline sõnum on, et ränne ei ole probleem vaid lahendus. Rikkalik valik silmi-avavaid andmeid ja uut teadmist aitab autoril näitlikustada rände eeliseid mitte ainult rändajatele enestele., vaid ka maadele, kuhu liigutakse, millest paljud vaevlevad tööjõupuuduses ja demograafilises kriisis. Autor kirjeldab, et inimkonnal tuleb rännata põhja poole, Euroopa, Aasia ja Canada elatavasse osasse ja roheliseks muutuvasse Arktikasse.Kliimakatastroof on lõpuks ometi saamas tähelepanu, mida see väärib, kliimarände vältimatus aga on seni suures osas tähelepanuta. Esmakordselt lahkab see raamat seda olulisimat inimkonna ees seisvat väljakutset.Show more ...
New York Timesi bestseller.„Kuidas vältida kliimakatastroofi“ selgitab, mida on vaja inimkonnal teha selleks, et hüpata viimasespeatuses maha kiirrongilt, mis tuiskab vältimatu katastroofi poole ning miks usub Bill Gates, et mesaame sellega ... hakkama.51 miljardit tonni on kasvuhoonegaaside kogus, mille paiskame igal aastal atmosfääri. Null onnumber, mille poole peame püüdlema, ütleb Gates. Põhjus on lihtne: kasvuhoonegaasid hoiavadsoojust kinni, tõstes maakera keskmist pinnatemperatuuri. Mida kõrgem see on, seda keerulisem oninimkonnal ellu jääda, õitsengust rääkimata. Seega on kliimamuutuse üheks võtmeküsimuseks,kuidas toota puhast energiat, mis oleks sama soodne ja töökindel kui fossiilkütus.Gates tunnistab isegi, et nii mõnegi silmis ei pruugi ta olla just parim mees kliimamuutuste teemalsõna võtma: lõppude lõpuks kuulub talle mitu suurt maja, ta lendab eralennukitega jne. Ent näidakeGatesile probleemi ja ta sööstab otsima viise, kuidas seda lahendada. Just sel põhjusel on tapaigutanud enam kui miljard dollarit arendustesse, mille puhul on lootust, et need aitavad maailmalnulli jõuda. Ta panustab roheenergia algfaasi teadusuuringutesse, investeerib paljulubavatesseroheenergiafirmadesse, toetab seadusandlust, mis võiks anda hoogu murrangulistele saavutusteleüle maailma ning ärgitab kõiki teisigi, kel selleks vähegi ressurssi, sama tegema.Show more ...
Haaravalt kirja pandud ülevaatlik käsitlus universumi ehituskividest ja inimestest, kes avastasid,eraldasid ja isegi lõid keemilisi elemente.Meie praegune arusaam universumi keemilisest koostisest põhineb Vene teadlase Dmitri Mendelejevi(1834–1907) ... loodud keemiliste elementide perioodilisustabelil.Tähtsa teadusavastuse sünniks ei läinud vaja keeruka sisseseadega teaduslaborit ega paljusideksperimente, Peterburi ülikooli keemiaprofessor mõtles selle välja oma kirjutuslaua taga. 1860. aastatelreastas Mendelejev kõik keemilised elemendid – mida siis teati olevat 62 – nende aatommassi jaomaduste järgi tabelisse.Mendelejevi tabel mitte ainult ei ennustanud toona veel avastamata ainete olemasolu, vaid andiskeemikutele sügavama arusaama aatomitest enestest. Järgneva 150 aasta jooksul on leitud jasünteesitud uusi elemente, nagu näiteks argoon, boor, neoon, poloonium, radoon.Raamatus käsitletakse ükshaaval kõiki nüüdseks tuntud 118 keemilist elementi. Autor James M. Russellkirjeldab üksikasjalikult elementide avastamist ning tutvustab nende omadusi ja kasutusalasidtänapäeval.Show more ...
jaloolane Lindsey Fitzharris viib meid Viktoria-ajastu julma ja kõhedust tekitavasse meditsiinimaailma ning kirjeldab perioodi, mil toonased ravivõtted hakkasid tänu uutele avastustele üha teaduspõhisemaks ja inimlikumaks muutuma.Kirurgia ... algusaegadel 19. sajandil hinnati arste nende füüsilise jõu ning tegutsemise täpsuse ja kiiruse järgi. See oli aeg, kui operatsioonid võisid toimuda publiku silme all, üldnarkoosi ei tuntud ning pingutustest hoolimata heitis lõviosa patsientidest lõikusest taastumise käigus hinge. Samas oli see ka aeg, mil mil teaduslik lähenemine tegi läbi hüppelise arengu ja pandi alus paljudele teadusharudele.Oma panuse toonase jõhkra tegelikkuse muutmisse andis ka tagasihoidlik ja nukrameelne kirurg Joseph Lister (1827-1912), kes vanema põlvkonna arstide umbusust hoolimata võttis uuringute tegemisel kasutusele mikroskoobi, sai selle abil jälile patsiente enneaegselt hauda viivate põletike algpõhjusele ning hakkas haavade puhastamisel ja sidumisel kasutama antiseptikut.Erakordselt haaravalt kirja pandud ja Lindsey Fitzharrisele mitmeid auhindu toonud „Lihunikukunst” kirjeldab meditsiiniteaduse ja -praktika algusaastaid ja sellega käsikäes ka toonast briti ühiskonda, kus vägivald, õnnetusjuhtumid ja surmavad haigused olid argielu lahutamatu osa.Show more ...
Ligikaudu miljard aastat tagasi juhtus tollaste algeliste elusolendite maailmas midagi, mis andis nende järeltulijatele tohutu eelise, aidates kaasa tänase hämmastava elurikkuse kujunemisele. See midagi oli sugulise sigimise tekkimine ja ... sugupoolteks eristumine. Kuid hea asjaga kaasnes ka hind. Seda hinda võib võrrelda iidse needusega, mis tollest kaugest ajast peale enamiku liikide, ka inimese eri sugupooltel lasub ja mis muudab need oma väljanägemiselt ja käitumiselt erinevaiks ning samal ajal üksteisest lahutamatuiks.Raamat räägibki suuresti sellest, miks ja kuidas selle needuse pitser tänapäevastegi elusolendite ning sügava alateadvuse kaudu ka meie, inimeste, igapäevast käitumist ja otsustusi mõjutab ja konflikte põhjustab. Seda tõsist teemat käsitleb autor värvikas, kaasakiskuvas ja kõigile arusaadavas vormis.Raamatu autor on Tartu ülikooli professor, rahvusvaheliselt tuntud loodusteadlane, kes kogu elu on uurinud loomariigi sigimiskäitumist ja õpetanud üliõpilastele elusolendite, sealhulgas ka inimeste käitumise bioloogilisi aluseid.Illustreerinud Urmas NemvaltsShow more ...
Ajakirjaniku ja kirjaniku Lucy Jonesi teos tegeleb betooni ja asfaldi alla mattuvas maailmas aina aktuaalsemaks muutuva küsimusega: kas inimene tuleb toime, kui tema side loodusega katkeb? Raamatus käsitletakse vaimse ja kehalise tervise seoseid, ... looduse rolli väsimuse ennetamisel ja sellest taastumisel, laste kasvatamist ja õues veedetud aja tähtsust, metsakümblust ja loodusteraapiat, linnaloodust, kliimaärevust, seemnepanku ja palju muud. Lucy Jones on kohtunud maailma eri paikade uurijate ja praktikutega, tutvunud nende vaatenurkadega ning koondanud need ühte raamatusse. Teaduslikke uuringuid ilmestavad katsed ja nende haaravad tulemused.Seda raamatut võib nimetada esimeseks eestikeelseks ökopsühholoogia käsiraamatuks – süsteemseks ja läbitunnetatud ülevaateks asjakohastest kõrgetasemelistest teadusuuringutest, mis keskenduvad looduse ja psüühika suhtele.Miks seda vaja on?Me oleme end loodusest lahutamas. Loodus on veel mõnda aega, ehkki oma rikkalikkuses tasapisi hääbudes, olemas ja ootab - äkki me mõtleme ringi ja lepime ära. Raamat on täis argumente, miks selle suhte päästmine on meile eluliselt oluline, näidates tõenduspõhiselt, et loodus on populatsioonitervise, vaimse tervise, arengu ja õppimise, töövõime ning sotsiaalse turvatunde küsimus. Või isegi mitte küsimus, vaid vastus.Pärast lugemist tahad tõenäoliselt ringi korraldada linnaruumi, haridussüsteemi, töölkäimist ja oma elu. Samuti ei peaks Sa end enam kunagi veidrikuks pidama, kui tunned sõnulseletamatut ängi mõne loodusliku elemendi kadumise pärast - Sinus tõstab pead ülioluline elu säilitamise tung, mitte põlastusväärne sentimentaalsus või progressivastasus.Haridus- ja keskkonnapsühholoog Grete ArroShow more ...
Üheks peamiseks ohuks inimkonna tulevikule peetakse kliimamuutust. Teaduskirjanikud Rauli Partanen ja Janne M. Korhonen otsivad oma raamatus vastuseid küsimusele, kas tuumaenergia rakendamine võiks leevendada kliimamuutuse mõju. Kui suur risk on see... inimeste ja keskkonna jaoks tegelikult?Tuumaenergiaga seonduv mattub pahatihti värvika retoorika, poliitiliste huvide, hirmu, klikiahnete pealkirjade ning katastroofikirjelduste laviini alla. Kui palju on sellest õigustatud ja kui palju põhineb uskumustel ja eelarvamustel? Muu hulgas selgitavad autorid seniste tuumakatastroofide tekkepõhjusi ja analüüsivad nende mõju.Rauli Partanen on auhinnatud teaduskirjanik ning kliima-, keskkonna-, energia- ja ühiskonnaanalüütik. Janne M. Korhonen on tehnoloogia ajaloo doktor, ta on aastaid kirjutanud kliimast ja energeetikast ning töötab kliimamuutuste leevendamise hädaabiprogrammi „Plan B” meeskonnas.„Kohustuslik lugemine kõikidele poliitikakujundajatele ning kliima- ja keskkonnaaktivistidele.“Kirsty Gogan, TerraPraxise loojaShow more ...
Keda küll ei huvitaks suhted? „Ökoloogia võhikutele“ just nendest räägibki. See põnev raamat on tulvil fakte, lugusid ja seoseid meid ümbritsevast maailmast, mille aluseks on loodusseadused. Autor Kristjan Zobel (1960) on Tartu Ülikooli ... evolutsioonilise ökoloogia professor. Tema sõnul on kõik, mis selles raamatus kirjas, vähemalt peaaegu tõsi (kui mitte rohkem).Ökoloogia on üsna noor teadusharu, mis käsitleb organismide ja keskkonna vahelisi suhteid. Nagu ütleb Kristjan Zobel, on see teadus eluslooduse majapidamisest. Mõistmaks selles valitsevate suhete mõnikord keerulist, ent alati huvitavat olemust, pani autor klaari mõtlemise ja hea huumorimeelega kirja 48 temaatilist ja hästi liigendatud peatükki.Raamat on rikkalikult illustreeritud. Et võhikust saaks edasijõudnu, aitavad ligi 200 värvifotot, graafikut ja joonist muu hulgas paremini mõista, kuidas sai alguse elu Maal, millised suhted on kujunenud elus ja eluta looduse vahel ning mis on eluvõitluses tegelikult oluline. Raamatu toimetas Kaido Kama.Show more ...
Julge, geniaalne, provokatiivne ja mõistatuslik teos määratleb ja uurib bioloogiliste süsteemide autopoieesi ehk eneseloomise mõistet – autopoieetiline süsteem on autonoomne, suletud, enesele viitav ja iseennast taasloov – ning käsitleb ... elussüsteemide tunnetust ning autonoomiat.Raamat koosneb kahest osast: „Tunnetuse bioloogia“, mille autor on Humberto R. Maturana, ning „Autopoiees: elu organisatsioon“, mille on kirjutanud autorid kahasse.Humberto Maturana Romesín (1928–2021) oli Tðiili bioloog ja filosoof, keda tuntakse autopoieesi mõiste ühe loojana. Tema töö õpetlase ja mitme teose autorina on mõjutanud paljusid valdkondi, peamiselt süsteemset mõtlemist ja küberneetikat.Francisco Javier Varela García (1946–2001) oli Tðiili bioloog, filosoof, küberneetik ja neuroteadlane, kes töötas ka Ameerika Ühendriikides ja Prantsusmaal. Ta sai tuntuks koos Humberto Maturanaga autopoieesi teooria loojana ning oli Mind and Life Institute’i kaasasutaja, edendamaks dialoogi teaduse ja budismi vahel.Show more ...
Mis on intelligentsus? See, kellel on kõrge IQ, tunneb end paremini, elab kauem ja tal on elus muidki eeliseid, näitab teadus. IQ-test on parim mõõdik, mis meil intelligentsuse mõõtmiseks võtta on. Ometi teame väga vähe sellest, mida see nähtus ... endast tegelikult kujutab. Sellealane teadus on täis polariseerivaid küsimusi inimeste väärtuse, soo, rassi, pärandi ja keskkonna kohta, lisaks leiab sealt kahtlasi rassihügieeni- ja diskrimineerimislugusid, ka omajagu teaduspettust.Arukuse uurimine on tagatipuks lausa ohtlik: Stephen Hawking on hoiatanud, et tehis- ja maaväline intellekt kujutab endast inimkonna jaoks konkreetset eksistentsiaalset ohtu. Kas see uurimisvaldkond tuleks siis kalevi alla lükata või hoopis anda teadlastele vabad käed? Kuidas suhtuda vastuolulistesse teadustulemustesse? Ja mida õieti mõõdab Mensa-klubi sisseastumistest? Maria Gunther on Rootsi teadlane ja teadusajakirjanik, ta on kuulunud ka Mensaklubisse. Nüüd sukeldub ta sellesse vastuolulisse uurimisvaldkonda, et leida vastused kõigile neile tähtsatele küsimustele.Show more ...
